kolmapäev, 10. november 2010

Suur-teeleht

Suur teeleht
(Plantago major)
paiseleht, tiileht, teenuiad, tiiain
Suur teeleht on tuntud igale lapselegi. Ikka pannakse tema lehte verejooksu peatamiseks haavadele. Hea mõju saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta. Jook peab tõmbama veerand tundi. Rohtu võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis korraga, enne söömist. Nii teelehe mahla kui ka seemneid kasutatakse isegi mao ja soole haavandite ravimisel. Kuid teelehe elu on huvitav. Kindlasti olete märganud, et suur teeleht kasvab peamiselt inimese lähedal: teeradadel, õuedes, muru sees. Ta levib inimese abiga – seemned on pealt limased ja kleepuvad kergesti inimese jalgade külge. Seal on need mõnda aega paigal ja kui on veidi edasi liikunud, siis pudenevad maha. Nii kasvabki teeleht kõikjal, kuhu inimese jalg astub. Sellest ka teelehe nimi: kasvab teede peal. Teda nimetatakse ka inimkaaslejaks taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud.
Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud. Suure teelehe õied on küll imepisikesed, kuid neil on siiski olemas kõik õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Õitsemise ajal paistavad silma ilusad tolmukad, mis on õiest kuni mitu korda pikemad. Nii on õisik nagu lillade ilukarvadega ehitud. Peagi valmivad aga teelehel seemned. Need asuvad kupardes, nagu näiteks mooni seemned. Alati tunneb aga suure teelehe ära kimbuna maapinnalt algavate peaaegu paljaste munakujuliste lehtede järgi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar