teisipäev, 9. november 2010

Suitsupääsuke

SUITSUPÄÄSUKE:

on Eesti rahvuslind. Ta on üks sagedamini taluõuedes kohatav lind. Oma reipa midli-madli kädistava lauluga on ta inimese suureks sõbraks saanud kui ka suvise päevasooja saadik, usaldatav ilmaprohvet ja talupere õnnelind. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma.
Vanarahvas ütleb, et kui suitsupääsuke maadligi lendab, on vihma oodata. See on igati loogiline, sest kui õhuniiskus suureneb, siis lähevad putukate tiivad niiskemaks ja nad ei saa kõrgel lennata. Pääsukegi peab niimoodi toitu püüdma päris madalal maaligidal. Poegadele toiduviimist ei või aga mingil juhul katkestada, sest ema-isa peavad seda päeva jooksul kokku 600 korda jõudma teha. Kui aga nälg ja külm liiga suureks lähevad, siis on neil olemas ka hädaabinõu: jäävad tardumusunne, kus nende kehatemperatuur langeb kuni kümme kraadi ja ka ainevahetuse aeglustub.
Suitsupääsuke on väike lind pikenenud kerega, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Jalad on tal nõrgad. Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana.
Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi. Koorunud pojad on väga näljased. Peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja ja peagi lõpetavad vanemad nende toitmise.
Varsti kogunevad noored suurtesse parvedesse ja otsivad toitu. Lõunasse talvitama lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad oma tuttavale pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla.

Rahvapärased nimed: pääsu, päskel, päsku, päästlane, pääslane, päästlik, pääline, pläästikene, päästal, päästuke, harkhänd.

Pääsukeste liigid: suitsupäääsuke, räästapääsuke,kaldapääsuke.
Piiritaja – pääsukese sarnane lind, keda peetakse pääsukeseks.

Muinaslugu pääsukesest:
1. Pääsuke on ilmale loodud orjatüdrukust, kellele perenaine vähe süüa andis ja palju tööd tegema sundis. Äkki muutunud ta linnuks, kes läbi akna välja lendas, must suurrätt õlgadel.
2. Pääsuke on pärit vaeslapsest, kellele võõrasema vähe süüa andis ja rasket tööd tegema sundis. Ühel päeval muutus tüdruk pääsukeseks ja lendas läbi akna vabadusse. Kuri võõrasema kahmas talle veel järele, et vaeslast kätte saada, aga sai kinni ainult tema seelikusabast, mis lõhki kärises. Siis visanud perenaine teda veel suurest vihast verikäkiga, millest pääsukesele punane laik külge jäi.

Mõistatused:
Ora ees, käärid taga, kera keskel?
Sibinal-sabinal saksakeeli rääkis, ees ork, taga hark, pealt sinine kalevine, alt valge lõuendine?
Ilma käsita ja kirveta ehitab maja?

Rahvatarkused:
Kus pääsukesed pesa teevad, sinna majasse tuleb lamba- ja loomaõnne.
Kuipääsukesed teevad majja pesa, siis on oodata üldist õnne.
Õnnelinnu pihta ei lähe püss lahti.
Kust päästlased ära kaovad, selle maja õnn on ka kadunud.
Pea pääsukesi kallimaks kui oma silmatera.
Pääsupesad räästa all varjavad maja õnnetuste eest.

Karistused:
Kes pääsukese maha lööb, jääb pimedaks.

Ilmaennustused:
Pääsuke toob päevasooja.
Kui pääsukesed madalalt lendavad, on vihma oodata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar