teisipäev, 9. november 2010

Härjasilm

Härjasilm
(Leucanthemum vulgare)
einalilled, kanaperse, tibutuss, kas-armastad-mind, õnnelill, jaanikakar, ätses
Härjasilma võib pidada meie aasade ja nurmede üheks olulisemaks kaunistajaks. Seda kohe mitmel põhjusel. Esiteks on ta väga sage, kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt ja mõjub seega eriti kütkestavalt. Teiseks on ta väga kaunis. Kollase keskosaga ja valgete keelõitega korvõisik on ju ilus. Härjasilma õisik on muidu sarnasest valge karikakra õisikust peaaegu kaks korda suurem. Ja kolmandaks õitseb see kaunis lill väga kaua, lausa juuni algusest septembri lõpuni. Vahel võib kesapõllult veel isegi oktoobris kauneid härjasilmi korjata.
Selle taime ilu on inimesi niivõrd kütkestanud, et talle on mitmeid üleloomulikke jõude omistatud. Kes ei teaks siis, et härjasilma "õiega", milleks peetakse sageli ekslikult ka valge karikakra "õit", saab teada, kas ihaldatu armastab sind või ei. Tuleb võtta lihtsalt härjasilma korvõisik ja hakata tema küljest keelõisi (mitte kroonlehti õie küljest, nagu tavaliselt arvatakse) ära katkuma. Mida samal ajal öeldakse, see on maitse asi. Väga levinud on näiteks lihtsalt “armastab – ei armasta”. Kuid teada on ka selline variant, kus on neli võimalust: “armastab – ei armasta – salaja – mitte sugugi”. Kui viimane valge keelõis langes ütluse “mitte sugugi” ajal, siis võivat ennustaja julgesti uut kallimat otsima hakata. Sellistest õnnemängudest on pärit ka selle taime ilusad nimed “õnnelill” ja “kas-armastad-mind”. Kuid kollased putkõied koos õisiku serval olevate keelõitega meenutavad paljudele ka midagi hoopis koledamat, näiteks kana taguotsa. Sellised nimed on Eestis väga levinud ja need olla tekkinud sarnasusest kana taguotsaga, kui sel tuul kõik suled laiali on ajanud. Nimetus härjasilm on seevastu ilus ja kombekas. Härjasilmaks kutsutakse seda lille üpris paljudes Euroopa keeltes. Kuid egas härjasilm alati aasale kasvama ei pea jääma. Nii on ta väga ilus ka koduses iluaias kasvades. Siiski kasvatatakse aedades sagedamini harilikule härjasilmale lähedast liiki suureõielist härjasilma, mille õisikud on läbimõõduga kuni 10 cm. Samuti on imekenad härjasilmakimbud koos viljapeadega. Niisiis on see üks väga ilus lill, kuid mitte ainult. Temast saab ka abi koledate loomade peletamisel. Pikka aega on ta rahvameditsiinis tuntud kui ravimtaime solkmete väljaajamiseks. Härjasilmast saab ka kollast värvainet riiete värvimiseks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar