Puude elutsükkel

Kui küps vili maapinnale kukub, võib seemne idanedes kasvada uus taim/puu.


OKASPUUDE ELUTSÜKKEL

1)Emaskäbi kasvab ja kaks aastat hiljem, kui seemned on küpsed, laseb käbi need välja.
2)Seemnetel on tiivad ja nad kanduvad tuulega laiali.
3)Kui seeme leiab koha, kus on piisavalt soojust, valgust ja niiskust ,hakkab ta idanema ja kasvab uus okaspuu.

Viljakal pinnasel kasvavates metsades tungivad puude juured sügavale ja saavad vajalikud toitained.
Toitainetevaesel pinnasel on puujuured maapinna läheduses kust nad toitained enne sügavamale kandumist kinni püüavad.

Puud annavad silmailu, kui ennekõike saame neist puitu(mööbel, laevad, paber jne)
Puitu liigitatakse kaheks:1)KÕVA- hinnalisem, kasvab aeglasemalt, peab vastu niiskusele, seentele.
VAHER-mööbel, puitplaadid, parkett
KASK-mööbel, voodrilaud, karkass, uksed
SAAR-tööriistade käepidemed, sporditooted, tooli, kapid, aerud,
SANGLEPP-kapid, toolid, diivanid, parkett
JALAKAS-luuad, harjad, mänguasjad, liimpuit
PAPPEL-tikud, riiulid
HAAB-kastid, sahtlid, paber, liimpuit, saepuru
TAMM-ehitised, väärispuit mööbel, trepid, parkett
PÄRN-mööbel, muusikariistade osad

2)PEHME puit (okaspuud)
KUUSK- ehitised, mööbel, parkett, voodri-ja põrandalauad, plangud
SEEDER-sambad ,väravad, tarad, sillutis, mööbel, uksed, aknad
MÄND-ehitised,välisvooderdus,aknad,uksed,mööbel,kausid,lõikelauad



PUUDE RAIUMINE JA TÖÖTLEMINE

Puud peavad olema jõudnud täisküpseni. Saar raiutakse50-aastaselt,mänd 60-aastaselt,tamm 100-aastaselt
Pärast raiumist puud seisavad mõne aja, et eemalduks liigne niiskus. Pärast on kergem, parem töödelda, ei purune.

30% prügist on paber ja papp. Üks puu annab umbes 70kg paberit. Igaüks meist kulutab aastas 180kg paberit, seega 2,5 puud aastas.

Vaher hakkab õitsema 12 aastaselt. Mesilased külastavad õisi. Nende keha katvate karvade külge jääb õietolmu. Sama puuliigi teistele õitele sattudes jätavad mesilased osa õietolmust emakasuudmele. Toimub viljastamine, mis järel hakkab arenema vili. Küpsenud viljad varisevad. Vahtra tiivulised viljad tiirutavad nagu helikopterid kandes seemned emapuust kaugemale. Maapinnal kõdunevad tiivad, kuid seemned püsivad järgmise kevadeni, mil hakkavad idanema.

MÄÄRAMINE

Igal aastaajal on puudel oma peamised iseloomulikud tunnused. Kevadel vaata lehti ja õisi, sügisel vilju. Talvel on sobiv aeg uurida pungi ,oksi, koor ja võra kuju.
Puu või põõsas: Puud on taimed mis kasvavad enam, kui 6m kõrguseks. Nende ainus tüvi on puitunud .Põõsad on madalamad ja mitme tüvikuga.
Puu mõõtmine-Looduse Raamat lk 59
Mida tähele panna? Kõige rohkem on abi lehest, vaata ka teisi tunnuseid.(Looduse Raamat lk 40)
Puu väliskuju ja koor .Puu üldkuju ja võra vorm on enamasti liigiomased(Looduse Raamat lk 44)
Talipungad. Vaatle erineva kujuga pungi.(Looduse raamat lk 43)
Õied ja õisikud. õite ehituse järgi saab puuliike määrata, kuid on ka puid, mis igal aastal ei õitse.(Looduse Raamat lk 46-47)
Viljad ja seemned. Lehtpuude viljades ja okaspuude käbides peituvad seemned. Hobukastani vili ``kastanimuna`` on tegelikult kupar.(Looduse Raamat lk 48-49)

AASTARÕNGAD

Puidu aastane juurdekasv tüves on näha aastarõngastena ehk ringidena. Kevadine juurdekasvu osa on hele. Hilissuvel ja sügisel tekkiv on tumedam ja tihedam. Sademerikkail aastail on puidukihid laiad ja aastarõngad üksteisest eemal. Vihma vaestel aastatel kitsamad. Tihedamini paiknevad ka siis, kui metsa on harvendatud.

KUI VANA ON PUU?(Looduse Raamat lk52)
Tüve ristlõik pinnalt või kännult aastaringe lugedes saad teada puu vanuse. Kõige kergem on lugeda hilispuidu (tekkinud suvel või sügisel) tumedaid rõngaid. Ka okstel on aastaringid.

KAHJURIPUTUKAD JA PUIDUSENED
Puid ohustavad paljud kahjurid, kuid väga harva juhtub, et puu selle tõttu sureb. Seenhaigused on organismid, mis elavad parasiitidena taimedel, põhjustades vahel ka surma
LEHED JA OKSAD: kahjurid Näit: harilik männivaablane, tammemähkur, pähklikärsakas, võrgendikoi jne
KOOR JA PUIT- Näit: torikseened, viltrooste, kilptäi, maltsaürask, külmaseened jne
JUURESTIK: Näit. tamme pahkvaablane, maipõrnika vastne, hämarikuliblika röövik jne.

KAHJUSTUSED
Hirv on puukoort sarvedega maha nühkinud, et neid nahast puhtaks kraapida.
Oravad, vesirotid ja jänesed närivad noorte puude koort ja võrsed hävivad.
Välgulöögist võib puu lõheneda-puu mahl kuumeneb, muutub auruks, see paisub ja puu pilbastub plahvatades.

PARANEMINE
Kui oksi lõigatakse korralikult siis puu enamasti paraneb. Koor kasvab pikkamisi üle haava. Paraneb aastaid. Kui vigastus ulatub ümber tüve, siis toitained enam ei liigu ja puu sureb.

PUUDE SURM
Õhus lendlevad seeneeosed pääsevad puusse lülipuit mädaneb, puu sureb ja langeb maha.
NB!
Ära kunagi lõigu oma nimetähti või muid märke puusse
1) See on inetu
2)Tehes puukooresse lõikeid, avad tee puitu kahjustatavatele seentele.