kolmapäev, 10. november 2010

Põld-litterhein

Põld-litterhein
(Thlaspi arvense)
lutikarohi, põletisrohi, taskuhein, robirohi
Põld-litterhein on tavaline ja kergesti äratuntav põlluumbrohi. Milline litterhein välja näeb, võib arvata juba tema iseloomulikku nime kuuldes. Ju tal peab ikka mingi seos ümmarguste litritega olema. Ja tõepoolest, põld-litterheina viljad on üsnagi litrit meenutava kujuga. Need on kas päris ümmargused või veidi piklikud. Kindel on aga see, et viljad on külgedelt täiesti kokku surutud. Nii on põld-litterhein mitmeti sarnane ühe meie teise tavalise umbrohuga, hiirekõrvaga. Näiteks ka põld-litterheina viljadel on tipul sälk sees nagu hiirekõrval. Kuid litterheina kõdrakese tipul on hoopis teistsugune, kitsas ja sügav sälk. Õied on põld-litterheinal väikesed ja üpris silmapaistmatud, värvuselt valged. Kuid kogu õitsemise vältel ja veel viljade valmimise ajalgi tema õisik pikeneb. Nii võime lõpuks näha litterheinal pikki viljakobaraid, ka viljaraod on õieraagudest mitmeid kordi pikemad. Seda, et litterhein on umbrohi, näitavad juba mitmed tema paljunemise eripärad. Esiteks valmivad litterheina seemned juba üpris suve alguses, sest ta peab ju varakult ja kiiresti levima hakkama. Teiseks suur seemnesaak. Ehkki ühes viljapesas on harilikult vaid 57 seemet, siis kokku võib ühel suurel põld-litterheinal valmida rohkem kui tuhat seemet. Seejuures on huvitav ka see, et kui põld-litterheina enne üles ei katkuta, võib ta talve üle elada ning veel kevadelgi oma seemneid inimese kartuli- või kapsapõllule külvata. Põld-litterheinal on peaaegu kogu oma kasvuperioodi jooksul olemas nooremad või vanemad viljad. Selliseid ei ole ühelgi teisel meie taimel. Seega piisab nende viljade nägemisest, et seda taime ära tunda. Talle on veel iseloomulik terveservaliste lehtedega leherosett maapinnal ja ilma rootsuta lehed varrel. Varrelehtede alusel on huvitavad kõrvakesed, mis on litterheina varre oma embusesse võtnud. Ehkki põld-litterhein on umbrohi, ei ole ta alati prügimäele sattunud. Tänu oma iseloomulikule tugevale ja vängele haisule on temale mitmeti tähelepanu pööratud. Lõhn tekib mitmesugustest temas leiduvatest õlidest. Neil on aga ravitoime mõnede vereringe- ja erituselundite häirete puhul, samuti leevendavad need reumavalusid või lihtsalt tõstavad inimese erksust. Kuid see lõhn muutub taime viljade valmides üha vängemaks ja siis ta enam nii hästi ravimiks ei sobi. Küll aga peletab selline tugev hais lutikaid. Sellest ongi vanarahvas andnud talle nime “lutikarohi”. Põld-litterheina kevadisi vitamiinirikkaid lehti võib tarvitada salatina.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar