Õpperada - Maarjamäe loss


TALLINNA TUULE LASTEAED – MAARJAMÄE LOSS (ORLOVI LOSS)

Laps hakkab väärtustama seda, mida ta tunneb


Eesmärgid:

Aastaringi rütmi looduses jälgides õpib laps:
·        märkama muutusi looduses
·        looduses käituma
·        tundma lähiümbruse enamlevinud taimi, loomi,objekte
·        tundma erinevaid elukooslusi: pankrannik, niit, park, veekogud, paekivipaljand, jäätmaa, rand
·        mõistma vajadust loodust kaitsta
·        vaatlema, kuulama, uurima, võrdlema, järeldusi tegma
·        mõistma elus- ja eluta loodust, nende vastastikusi suhteid
·        saab uusi teadmisi, kogemusi ja ettekujutuse lähiümbrusest läbi kõikide meelte
·        mõistab  inimtegevuse mõju loodusele
·        kasutab saadud teadmisi ja kogemusi mängudes
·       


Põhilised vaatluspunktid õpperajal:

  • Lasnamäe Gümnaasium:
lasteaia ja kooli erinevus, võrdlemine, nende otstarbe sarnasus - erinevus

  • Pihlakad kõnnitee ääres:
vaatlus-võrdlus erinevatel aastaaegadel

  • Reguleerimata üklekäik Paekaare tänaval:
jalakäijate ülekäigumärgi ja vöötraja tähenduse ja vajalikkuse tundmine,
sõidutee üleamise kord (kuidas veenduda, et ületamine on ohutu)


  • Pae sild (jalakäijatele)
ehitatud üle paekivi kihisse rajatud liikluskanali
paekivi – rahvuskivi
kahesuunaline mitmerajaline liiklus kanalis
erinevad liiklusvahendid

  • Lindude pesakastid puudel (“punase linna” serval)
pesakastide vajalikkus lindudele

  • Tuulepesa kase otsas
tuulepesa tekke põhjus (seenhaigus)

  • Jäätmaa:
taimestik, linnud erinevatel aastaaegadel

  • Suur kastanipuu Turba tänaval
kastanipuu erinevatel aastaaegadel;
tänava nimetus on tulnud kunagisest maastiku omapärast antud piirkonnas (raba, turvas), mööda Turba tänavat veeti varem turvast lubjapõletusahju juurde Hundikuristikus;
vanemad inimesed mäletavad veel, kuidas nad Lasnamäel jõhvikaid korjamas käisid

  • Tuvimaja:
mõiste: hobi
arutlus: kuidas võivad linnud end puuris tunda (suvel kuuma ilmaga, talvel pakasega)

  • Fooriga ülekäik Vana-Narva maanteel:
liiklusalaste teadmiste kinnistamine

  • Mäe tänav
individuaalmajad koos kõrvalhoonetega nende ümbrus; vanad ehitised on peamiselt paekivist, nende hoonete põhjal saab ettekujutuse Lasnamäe kunagisest väljanägemisest;
jalg- ja rattatee

  • Pügatud kased:
ühe maja aia ääres püüavad pilku pererahva kätetööna kujundatud keraja võraga kased

  • Männik:
osalt korrastatud puhkeala, osalt aga inimtegevuse tulemusena reostatud;
männiku serval mitmekaupa kokku kasvanud kased (“kasikkask”, “viisikkast”,…);
pangapealsele maastikule iseloomulike rohttaimede mitmekesisus

  • Rohttaimed pangapealsel:
pangapealsele maastikule iseloomulike rohttaimede mitmekesisus,
enamtuntud rohttaimed erinevatel aastaaegadel


  • Elu rohu sees:
putukad, ussid, tõugud, hiired, mutid


  • Pankranniku paekihtidest läbi rajatud tee:
korrastatud puhkeala
tee on rajatud juba Peeter I ajal, kui rajati kaitsekindlustusi;
kui pinnases rohkem niiskust, niriseb kivikihtide vahelt tee serva vett, talvel moodustuvad sellest jääpurikad ja -kühmukesed

  • Suured mitmeharulised puud:
must lepp e sanglepp, remmelgas, saar, vaher, toomingas

  • Samblikud paljastunud paekividel:
mitut liiki samlikud katavad valdavalt neid kive, mis päikese eest varjus

  • Vaate- ja puhkekoht pankranniku serval:
mõisted: silmapiir, vaateväli;
vaade merele, linnale, sadamale;
laevad merel ja sadamas,
 Eesti Näituste paviljon
juhtida tähelepanu mõne inimese hoolimatule suhtumisele teiste töösse (lõhutud istepingid, piirded)

  • Puud erinevatel tasanditel:
maapinna järsust tõusust tulenevalt rinnatise all kasvavate puude ladvad ja kõrgemal asuvate puude juured ühel tasapinnal

  • Haiguslaikudega puud:
ka puudel esineb haigusi

  • Kaldarinnakul puude paljastunud juured:
pinnasevaringute tulemusel on paljastunud suured puude väänulised juured, mille vaatlusel saab hea fantaasia korral väga kummalisi olendeid ette kujutada

  • Maarjamäe (Anatoli Orlov-Davõdov´i) loss – Tallinna Ajaloomuuseum:
tee viib mööda lossi tagaküljest, mille seina ääres seisavad mõned ajaloost tuntud inimeste skulptuurid

  • Erinevad puudeliigid:
mäerinnaku all kasvavad erinevad puud (saared, haavad, toomingad, sarapuud, vahtrad, hall- ja mustlepad, )
nende tundmaõppimine tüve, võra, lehtede ja viljade järgi,
välimus erinevatel aastaaegadel;



  • Linnud:
linnulaulu kuulamine kevadel, suvel;
lindude määramine,  tegevuse jälgimine;
lindudest esinevad: varesed, harakad, musträstad, leevikesed, varblased, kuldnokad, linavästrikud, põõsalinnud,

  • Panga küljele rajatud trepp:
mööda treppi saab tagasi panka läbivale  teele;
võimalus loendada trepiastmeid.

Õpperajal on palju huvitavaid objekte, mida võib joonistada (puud, läbi pankranniku ehitatud tee, trepp, puude paljastunud fantaasiajuured, silmapiirile jäävad objektid (laevad merel,…), samblik paekivil


Tegevused õpperajal valdkonniti integreeritult:

Keel ja kõne:

  • Äratuntud taimede, lindude, putukate, loomade nimetamine, tegevuse kirjeldamine
  • Miks vajavad linnud pesakaste
  • Paneel- ja individuaalmajade, nende ümbruse kirjeldamine-võrdlemine
  • Eesti rahvuskivi – paekivi kirjeldus
  • Arutlus – kuidas võiksid tuvid end puurivangistuses tunda (tigimused erinevatel aastaaegadel). Kes olid kunagi kirjatuvid?
  • Kuidas ohutult ületada sõiduteed
  • Erinevate liiklusvahendite nimetamine (sõiduteedel)
  • Inimtegevuse tulemusena reostatud maastikualade välimuse võrdlemine hooldatud paikadega; järelduse tegemine ümbritseva keskkonna hoidmise vajalikkusest
  • Meri erinevatel aastaaegadel. Mere vajalikkus inimesele (milleks merd kasutatakse)
  • Arutlus: kuidas on võimalik, et mäerinnatisel on osadel puudel juured sama kõrgel kui teistel ladvad
  • Loodushelide kuulamine, äraarvamine, matkimine
  • Lõhnade haistmine
  • Tuule tugevuse ja suuna määramine (puuokste liikumise, korstnast tõusva suitsu jm järgi)
  • Erinevate objektide kompimine, kirjeldamine
  • Fantaseerimine paljastunud puujuurte üle
  • Konkreetsete objektide aastaajaliste muutuste kirjeldamine
  • Erinevate puude võrdlemine, kirjeldamine (tüvi, võra, okste asend, lehed, viljad)
  • Miks on mäkketõus raskem kui mäest alla minemine
  • Ilma kirjeldamine
  • Õpetaja seletuste kuulamine
  • Küsimuste esitamine (vastamine)
  • Ametid – sõltuvalt õpperajal kohatud tegevustest
  • Erinevad situatsioonid õppekäigul – põhjuste ja tagajärgede märkamine, lahkamine, mõistmine, järelduste tegemine
  • Elus ja eluta looduse nimetamine

Matemaatika:

Võrdlemine (mõisted):

·        Suurem – väiksem:                       
kool - lasteaed

·        Ülal – all:
sild – sõidutee (kanalis)

·        Kiirem(-ini) – aeglasem(-alt)
sõidukid – jalakäijad
mäest alla – üles

·        Kiire – aeglane
kõnd

·        Kitsas (kitsam – lai(-em):
Vana-Narva mnt – Mäe tn

·        Kõrge(-m) – madal(-am):
puud – põõsad – rohttaimed
paneel- ja individuaalmajad

·        Jäme(-dam) – peenike (peenem)
puud

            Hulgad:

·        Vähem – rohkem:
kaski- mände (ka teised puuliigid)
busse – sõiduautosid (veoautosid)

Loendamine:
                    
·        Mitu:
ühest kännust kasvavad kased (“mitmikud kased” männiku serval)
lindude pesakastid (“punase linna” majade juures)
mitu korda kümme astet on trepil (mäeküljel), kes oskab, loendab astmeid järjest
mitut linnuliiki, liblikat, liiklusmärki,.. nägid õpperajal





Kunst:

·        Puujuurikad )neile fantaasiakujude andmine (näit: kaks päkapikku koopasuu juures jne
·        Konkreetne puu (lapse valikul)
·        Lilleõis
·        Silmapiir, vaateväli (laevaga)
·        Meri (vee värvitoonid)
·        Trepp
·        Vaatlus – valguse mäng puuvõrades
·        Puukoore värvus, struktuur (kompimine)
·        Lehtede värvitoonid (kasevõrad männivõrade taustal)



Liikumine.

·        Matkamine
·        Erineva raskusega maastiku läbimine
·        Liikumismäng


Sotsiaalsed oskused:

·        Ümbritseva keskkonna hoidmise vajalikkus
·        Teistega arvestamine
·        Raskuste talumine
·        Reeglite täitmine
·        Kuuletumine
·        Ohtudest hoidumine (liiklus, tundmatute taimede maitsmine, ohtlikule paigale lähenemine – panga serv)