tag:blogger.com,1999:blog-9383360208097014312024-03-05T08:03:35.984-08:00Loodusõppeprogramm "Mitmekesine Lasnamägi"Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.comBlogger112125tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-80077167302929246282011-01-31T04:40:00.000-08:002011-01-31T04:44:54.034-08:00<div align="center">TE OLETE TALLINNA TUULE LASTEAIA LOODUSÕPPEPROGRAMMI "MITMEKESINE LASNAMÄGI" LEHEKÜLJEL.<br /><br />See programm valmis Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnateadlikkuse maakondliku programmi 2010. a. toel.<br /><br />Selle programmi käigus lasteaia õpetajad valisid välja Lasnamäe mitmeid looduskooslusi tutvustava raja, kogusid materjale rajal esinevate objektide kohta, viisid lastega läbi õppekäike rajal ja komplekteerisid seljakotid, milles on vahendid aktiivõppemeetodite kasutamiseks.<br /><br />Materjale on kogutud erinevatest allikatest (koolitusmaterjalid, internet, jt.) Oleme tänulikud nende eest ja püüame neid heaperemehelikult kasutada laste õpetamisel. </div><br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TUauX16sDPI/AAAAAAAABvk/aQp-oBd9iyI/s1600/seljakott%2B006%255B1%255D%255B1%255D.jpg"><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5568329713923656946" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TUauX16sDPI/AAAAAAAABvk/aQp-oBd9iyI/s320/seljakott%2B006%255B1%255D%255B1%255D.jpg" /> <p align="center"></a><br /><br />Siin on meie programmi maskott Lapu koos uusi mõtteid toovate tuuleratastega.<br /><br /></p><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TUauhB_nKSI/AAAAAAAABvs/9FyVFpgBg4o/s1600/Lapu%2B007%255B1%255D%255B1%255D.jpg"><img style="TEXT-ALIGN: center; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 320px; DISPLAY: block; HEIGHT: 240px; CURSOR: hand" id="BLOGGER_PHOTO_ID_5568329871784356130" border="0" alt="" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TUauhB_nKSI/AAAAAAAABvs/9FyVFpgBg4o/s320/Lapu%2B007%255B1%255D%255B1%255D.jpg" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-55432355824011384912011-01-31T04:22:00.000-08:002011-01-31T04:24:29.298-08:00Talvine männik - noorem rühmTeema: Talvine männik<br />Laste vanus: 4- aastased<br />Rühm: Tuuleratas<br />Aeg: 21. jaanuar 2011<br />Läbiviija: Illi Viher<br /><br />Toimumise koht, läbitav teekond: Lasnamäe Lasteaed – Paekaare tn reguleerimata ülekäigurada – Pae sild (jalakäijatele) – Liikuri tn lasteaed – jäätmaa - Turba tn – Vana-Narva mnt fooriga ülekäigu rada – Mäe tn – männik<br />Õpivaldkonnad:<br /> Mina ja keskkond<br />Keel ja kõne<br />Matemaatika<br />Liikumine - matk <br /><br />Õppekäigu eesmärgid:<br />Laps:<br />1. teab, milline näeb välja männik lumeteki all<br />2. märkab muutusi looduses võrreldes varasemate õppekäikudega<br />3. tunneb mõningaid paigalinde, teab nende talviseid<br /> toitumisvõimalusi<br />4. teab reguleerimata ja reguleeritud sõidutee ületamise reegleid<br />5. oskab loendada ja võrrelda erinevaid objekte, olendeid<br />6. teab ja oskab kõnes õigesti kasutada mõisteid: kõrge, madal,<br /> lai, kitsas<br />7. oskab looduses käituda<br />8. tunneb rõõmu liikumisest<br />Õpimeetodid: vaatlemine, võrdlemine, loendamine, arutlus, arvamuste väljendamine, liikumismäng<br />Kasutatud vahendid: turvavestid<br /><br />Tegevuse käik, lühikirjeldus:<br />Liikusime männikusse mööda meie õpperada.<br />Kooli hoovis vaatlesime, kuidas hakid hoone õhuaukudesse sooja otsima pugesid, loendasime hakke.<br />Peale hakkide tundsid lapsed veel ära ja loendasid kajakaid, varblasi ja vareseid. Arutlesime, mida nad talvel toiduks leiavad. <br />Lapsed panid tähele, et tühermaa oli olmejääkidest puhas, sest paks lumevaip varjab kõike, arutlesime, milline võib kevadel vaatepilt uuesti olla.<br />Männikus oli nii maapind kui oksad kaetud paksu lumega. Lapsed meenutasid, milline nägi männik välja sügisel ja leidsid, et talvel on siin ilusam ja puhtam.<br />Teedelt ära lükatud lumi moodustas kõrgeid valle, siin said lapsed oma pikkust vallide kõrgusega ja lahti lükatud teede laiust lumme tallatud teeraja laiusega võrrelda.<br />Lumevallide vahel mängisime liikumismängu „Üle valli minu juurde!”<br />Reeglid sõidutee ületamiseks on lastel selged.<br />Lapsed olid tublid, kõigile meeldis liikumine ja mängimine puhtas lumes.Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-24398200657683390932011-01-19T00:46:00.000-08:002011-01-19T00:48:10.696-08:00Talvine loodus - vanem rühmTeema: Talvine loodus<br />Laste vanus: 5-6 aastased<br />Rühm: Tuuleveski<br />Läbiviija: Kaire Tiits<br />Aeg: 13. 01. 2011<br />Toimumise koht, läbitav teekond: Lasnamäe loodusõpperada (1- Tuule lasteaed- Mäe tänav) Lasteaia juurest üle Paesilla jalakäijate silla, mööda jalgrada üle jäätmaa, üle vana Narva maantee mööda Mäe tänavat ning tagasi sama teed pidi lasteaeda.<br /><br />Õpivaldkonnad: Mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine, liiklus<br /><br />Õppekäigu eesmärgid:<br />1. Laps oskab vaadelda ja võrrelda talvist loodust sügisel nähtuga, märkab muutusi looduses.<br />2. Laps tunneb jalakäijate liiklusmärke, oskab ületada reguleeritud ning reguleerimata ülekäiku.<br />3. Laps teab ja tunneb okaspuid- mõiste „ igihaljas”<br />4. Laps teab ja tunneb lehtpuid- mõiste „ raagus”<br />5. Mõiste „ silmapiir”<br /><br />Õpimeetodid: Vestlus, vaatlus, arutelu, liikumine<br /><br />Tegevuse käik, lühikirjeldus:<br />1. Kõnd paaris ja kolonnis üksteise järgi ( teeolude tõttu).<br />2. Rajal lumiste puude, taeva ja ilma vaatlus.<br />3. Raagus puude ja põõsaste nimetamine.<br />4. Silmapiir, sellega seonduv.<br />5. Lumekujude tegemine, liikumismängud.Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-51489525517915633732010-11-15T23:10:00.000-08:002010-11-15T23:16:21.329-08:00Vanad taluhooned - noorem rühmTeema: Vanad taluhooned<br /><br />Laste vanus, rühm: 4-a, noorem rühm<br />Aeg: 15.11.2010<br />Läbiviija: Illi Viher<br />Toimumise koht, läbitav teekond:Lasteaed – Paekaare tn reguleerimata ülekäigurada – Pae sild (jalakäijatele) – Liikuri tn lasteaed – jäätmaa – tuvila - Turba tn – Vana-Narva mnt fooriga ülekäikäigu rada – Mäe tn <br /><br />Õpivaldkonnad:<br />Mina ja keskkond<br />Keel ja kõne liikumisega<br />Matemaatika <br />Õppekäigu eesmärgid:<br />Laps:<br />1. teab, millised on taluhooned ja oskab neid võrrelda Lasnamäe paneelmajadega<br />2. õpib tundma reguleerimata ja fooriga sõidutee ületamist<br />3. oskab loendada ja võrrelda erinevaid objekte, olendeid<br />4. märkab muutusi looduses võrreldes varasemate õppekäikudega<br />5. oskab looduses käituda <br />Õpimeetodid:vaatlemine, võrdlemine, arutlus, arvamuste väljendamine<br /><br />Tegevuse käik, lühikirjeldus:<br />Õppekäik kulges mööda meie maja õpperada kuni Mäe tänava viimaste talumajadeni.<br />Sõiduteede ületamisel oskasid lapsed öelda, kuidas seda õigesti teha.<br />Võrdlesime Liikuri tänava lasteaeda meie lasteaiaga.<br />Vaatlesime puude otsas olevaid kuldnokkade pesakaste, lapsed teadsid, et linnud ise on juba soojale maale lennanud.<br />Tuvila juures arvasid kõik, et vangistuses on lindudel väga halb elada.<br />Tühermaal avaldasid lapsed nördimust hulganisti maha visatud jäätmete üle.<br />Talumajade ja neid ümbritsevate aedade võrdlemisel osati kõik erinevused välja tuua. Kõige enam uudistamist pälvis murukatusega kelder.<br />Loendasime, mitu talumaja meie teele jäi, mitu mändi kasvas kõrvuti, mitu varest istus puul, mitmel väraval seisis silt „Kuri koer”.<br />Ennem tagasipöördumist mängisime mängu „Kes viskab käbi kõige kaugemale?” <br />Keegi ära ei väsinud, kõik olid rõõmsameelsed ja said kolonnis kõndimisega hästi hakkama.Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-85307071017451538512010-11-11T02:08:00.000-08:002010-11-11T02:09:13.068-08:00MõistatusedKiigub,liigub,aga paigast ei saa? - puu<br /><br />Talvel paljas, suil haljas? - lehtpuu<br /><br />Suvel viht,talvel luud? - lehtpuu<br /><br />Suvel riides,talvel alasti ? - lehtpuu<br /><br />Valge poiss, rohelised juuksed? - lehtinud kask<br /><br />Kolm neitsit seisavad ühes riides nii suvel kui talvel? - kuusk, mänd, kadakas<br /><br />Olgu suvel,olgu talvel,ikka olen karvaline? - okaspuu<br /><br />Emand mäel, helmed kaelas? - pihlakas<br /><br />Pesa maas, munad taevas? - õunapuu<br /><br />Üks põrsas ja seitsekümmend silma peal? - kuusekäbi<br /><br />Koor all,koor peal,liha keskel? - pähkel<br /><br />Tuule tuhins,metsa mühinas,kindlas kambris,umbses hoones? - pähkel<br /><br />Pooleaastane poisike,kivine kasukas? - pähkel<br /><br />Pisike pada,magusat putru täis? - pähkel<br /><br />Ise must ja kivist kõhuke? - toomingamari<br /><br />Kas sa seda pud nüüd tead,millel küünla õied peal ja ka pallid toredad,okkalised,karedad? - kastan<br /><br />Milline koor ei laula. - puukoorTallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-91405167103264770472010-11-11T02:07:00.001-08:002013-04-24T23:35:47.738-07:00Liisusalmid ja lasteriimidLIISUSALMID JA LASTERIIMID<br />
<br />
<br />
Kuskil metsasalus on,<br />
tuuleperel okstest onn.<br />
Kuskil metsatalus on,<br />
Tuulelastel telefon.<br />
<br />
<br />
<br />
Tatsas metsas karuott,<br />
turskel turjal naerukott.<br />
Kott jäi kinni oksa taha,<br />
Naerud pudenesid maha.<br />
<br />
<br />
<br />
Astu ette, astu taha,<br />
Ära palun vaata maha!<br />
<br />
<br />
Lehti,lehti langeb puult,<br />
pilved taevas täis on tuult.<br />
Lapsed koos on puude all,<br />
kirju lehesaju all.<br />
<br />
<br />
Õues kõnnib sügistuul,<br />
Puistab lehti põõsalt, puult.<br />
Lapsed koos on puude all,<br />
Kirju lehesaju all.<br />
<br />
Kiikus tammetõrumees<br />
Tamme otsas tõru sees,<br />
Kuni küpsend tõrus <br />
Puu pealt alla põrus.<br />
<br />
<br />
Suvi läks ja sügis tuli,<br />
vahtra ladvas süttis tuli.<br />
Haavad aias punasid,<br />
Kastan täis on munasid.<br />
<br />
Kased on kikkis ja kägugi kukub,<br />
sinilill väike, mis sinag tukud?<br />
Tõuse mu sõbrake,üles nüüd juba,<br />
Käes on sul ammugi õitsemisluba.<br />
<br />
<br />
<br />
Haljas kuusk ja haljas mänd,<br />
Läbi metsa on meil ränd.<br />
<br />
<br />
<br />
Puuke,puuke<br />
varja mind.<br />
Metsake,metsake,<br />
kaitse mind!<br />
Olen su sõber,<br />
sina mu vend.<br />
Hoiame ühte, nii idu kui känd.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
RIIMID<br />
<br />
Metsa serval lookleb tee,<br />
Aga sild viib üle… (vee)<br />
<br />
Õues seisab kõrge puu,<br />
Teda taevast vaatab… (kuu)<br />
<br />
Puude all on seened reas,<br />
Kõigil kübarad on… ( peas)
Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-57478071534059581172010-11-11T02:05:00.000-08:002010-11-11T02:06:09.032-08:00Puude elutsükkelKui küps vili maapinnale kukub, võib seemne idanedes kasvada uus taim/puu.<br /><br /><br />OKASPUUDE ELUTSÜKKEL<br /><br />1)Emaskäbi kasvab ja kaks aastat hiljem, kui seemned on küpsed, laseb käbi need välja.<br />2)Seemnetel on tiivad ja nad kanduvad tuulega laiali.<br />3)Kui seeme leiab koha, kus on piisavalt soojust, valgust ja niiskust ,hakkab ta idanema ja kasvab uus okaspuu.<br /><br />Viljakal pinnasel kasvavates metsades tungivad puude juured sügavale ja saavad vajalikud toitained.<br />Toitainetevaesel pinnasel on puujuured maapinna läheduses kust nad toitained enne sügavamale kandumist kinni püüavad.<br /><br />Puud annavad silmailu, kui ennekõike saame neist puitu(mööbel, laevad, paber jne)<br />Puitu liigitatakse kaheks:1)KÕVA- hinnalisem, kasvab aeglasemalt, peab vastu niiskusele, seentele. <br />VAHER-mööbel, puitplaadid, parkett<br />KASK-mööbel, voodrilaud, karkass, uksed<br />SAAR-tööriistade käepidemed, sporditooted, tooli, kapid, aerud,<br />SANGLEPP-kapid, toolid, diivanid, parkett<br />JALAKAS-luuad, harjad, mänguasjad, liimpuit<br />PAPPEL-tikud, riiulid<br />HAAB-kastid, sahtlid, paber, liimpuit, saepuru<br />TAMM-ehitised, väärispuit mööbel, trepid, parkett<br />PÄRN-mööbel, muusikariistade osad<br /><br />2)PEHME puit (okaspuud)<br />KUUSK- ehitised, mööbel, parkett, voodri-ja põrandalauad, plangud<br />SEEDER-sambad ,väravad, tarad, sillutis, mööbel, uksed, aknad<br />MÄND-ehitised,välisvooderdus,aknad,uksed,mööbel,kausid,lõikelauad<br /><br /><br /><br />PUUDE RAIUMINE JA TÖÖTLEMINE<br /><br />Puud peavad olema jõudnud täisküpseni. Saar raiutakse50-aastaselt,mänd 60-aastaselt,tamm 100-aastaselt<br />Pärast raiumist puud seisavad mõne aja, et eemalduks liigne niiskus. Pärast on kergem, parem töödelda, ei purune.<br /><br />30% prügist on paber ja papp. Üks puu annab umbes 70kg paberit. Igaüks meist kulutab aastas 180kg paberit, seega 2,5 puud aastas.<br /><br />Vaher hakkab õitsema 12 aastaselt. Mesilased külastavad õisi. Nende keha katvate karvade külge jääb õietolmu. Sama puuliigi teistele õitele sattudes jätavad mesilased osa õietolmust emakasuudmele. Toimub viljastamine, mis järel hakkab arenema vili. Küpsenud viljad varisevad. Vahtra tiivulised viljad tiirutavad nagu helikopterid kandes seemned emapuust kaugemale. Maapinnal kõdunevad tiivad, kuid seemned püsivad järgmise kevadeni, mil hakkavad idanema.<br /><br />MÄÄRAMINE<br /><br />Igal aastaajal on puudel oma peamised iseloomulikud tunnused. Kevadel vaata lehti ja õisi, sügisel vilju. Talvel on sobiv aeg uurida pungi ,oksi, koor ja võra kuju.<br />Puu või põõsas: Puud on taimed mis kasvavad enam, kui 6m kõrguseks. Nende ainus tüvi on puitunud .Põõsad on madalamad ja mitme tüvikuga.<br />Puu mõõtmine-Looduse Raamat lk 59<br />Mida tähele panna? Kõige rohkem on abi lehest, vaata ka teisi tunnuseid.(Looduse Raamat lk 40)<br />Puu väliskuju ja koor .Puu üldkuju ja võra vorm on enamasti liigiomased(Looduse Raamat lk 44)<br />Talipungad. Vaatle erineva kujuga pungi.(Looduse raamat lk 43)<br />Õied ja õisikud. õite ehituse järgi saab puuliike määrata, kuid on ka puid, mis igal aastal ei õitse.(Looduse Raamat lk 46-47)<br />Viljad ja seemned. Lehtpuude viljades ja okaspuude käbides peituvad seemned. Hobukastani vili ``kastanimuna`` on tegelikult kupar.(Looduse Raamat lk 48-49)<br /><br />AASTARÕNGAD<br /><br />Puidu aastane juurdekasv tüves on näha aastarõngastena ehk ringidena. Kevadine juurdekasvu osa on hele. Hilissuvel ja sügisel tekkiv on tumedam ja tihedam. Sademerikkail aastail on puidukihid laiad ja aastarõngad üksteisest eemal. Vihma vaestel aastatel kitsamad. Tihedamini paiknevad ka siis, kui metsa on harvendatud.<br /><br />KUI VANA ON PUU?(Looduse Raamat lk52)<br />Tüve ristlõik pinnalt või kännult aastaringe lugedes saad teada puu vanuse. Kõige kergem on lugeda hilispuidu (tekkinud suvel või sügisel) tumedaid rõngaid. Ka okstel on aastaringid.<br /><br />KAHJURIPUTUKAD JA PUIDUSENED<br />Puid ohustavad paljud kahjurid, kuid väga harva juhtub, et puu selle tõttu sureb. Seenhaigused on organismid, mis elavad parasiitidena taimedel, põhjustades vahel ka surma<br />LEHED JA OKSAD: kahjurid Näit: harilik männivaablane, tammemähkur, pähklikärsakas, võrgendikoi jne<br />KOOR JA PUIT- Näit: torikseened, viltrooste, kilptäi, maltsaürask, külmaseened jne<br />JUURESTIK: Näit. tamme pahkvaablane, maipõrnika vastne, hämarikuliblika röövik jne.<br /><br />KAHJUSTUSED<br />Hirv on puukoort sarvedega maha nühkinud, et neid nahast puhtaks kraapida.<br />Oravad, vesirotid ja jänesed närivad noorte puude koort ja võrsed hävivad.<br />Välgulöögist võib puu lõheneda-puu mahl kuumeneb, muutub auruks, see paisub ja puu pilbastub plahvatades.<br /><br />PARANEMINE<br />Kui oksi lõigatakse korralikult siis puu enamasti paraneb. Koor kasvab pikkamisi üle haava. Paraneb aastaid. Kui vigastus ulatub ümber tüve, siis toitained enam ei liigu ja puu sureb.<br /><br />PUUDE SURM<br />Õhus lendlevad seeneeosed pääsevad puusse lülipuit mädaneb, puu sureb ja langeb maha.<br />NB!<br />Ära kunagi lõigu oma nimetähti või muid märke puusse <br />1) See on inetu<br />2)Tehes puukooresse lõikeid, avad tee puitu kahjustatavatele seentele.Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-25014767504043973452010-11-11T01:46:00.000-08:002010-11-11T02:02:48.674-08:00Ungari sirelUNGARI SIREL<br />Syringa josikaea<br />SUURUS- 3-7 m.<br />VÕRA- rohkesti hargnev püstine põõsas.<br />KOOR,VÕRSED- koor pruunikashall, rõmeline. Noored võrsed lillakaspruunid, neljakandilised, veidi karvased, heledate väikeste lõvedega. Pungad piklikmunajad.<br />LEHED- vastakud terveservalised lihtlehed, piklikmunajad või laielliptilised, kuni 10 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja alusega, leherood nõrgalt karvased. Pealt tumerohelised, läikivad, alt sinakasrohelised.<br />ÕIED JAVILJAD- õitseb juunis. Õied paiknevad eelmise aasta võrsetel, kuni 20 cm pikkustes püstistes laipüramiidjates hõredates pööristes. Õied tumelillad, nõrgalt lõhnavad. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. <br />KASVUTINGIMUSED- külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, põuakindel. <br />KASUTAMINE- puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub kärpimist ja saastunud õhku. Aretatud mitmeid vorme.<br />KASVATAMINE EESTIS- levinud ilupõõsas.<br /><br />VÕRSED<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu8cm3nb3I/AAAAAAAABIo/misMbxPJEMA/s1600/v%25C3%25B5.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 107px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu8cm3nb3I/AAAAAAAABIo/misMbxPJEMA/s200/v%25C3%25B5.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538227366438334322" /></a><br /><br />PIKLIKMUNAJAS LADVAPUNG<br />HELEDAD VÄIKESED LÕVED VÕRSEL<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu-YpPrOHI/AAAAAAAABIw/WvSYENPWies/s1600/pung.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 76px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu-YpPrOHI/AAAAAAAABIw/WvSYENPWies/s200/pung.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538229497379895410" /></a><br /><br />NOOR LILLAKASPRUUN ÕITSEV VÕRSE<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu-sa7CRhI/AAAAAAAABI4/oUIjDvm_O6c/s1600/%25C3%25B5it.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 185px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu-sa7CRhI/AAAAAAAABI4/oUIjDvm_O6c/s200/%25C3%25B5it.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538229837132613138" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />LEHED<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu_F0DJ2SI/AAAAAAAABJA/b9Wguz4ZZZY/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 152px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu_F0DJ2SI/AAAAAAAABJA/b9Wguz4ZZZY/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538230273374279970" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-7441318978026300312010-11-11T01:32:00.000-08:002010-11-11T01:42:34.447-08:00PaakspuuPaakspuu<br />(Frangula alnus)<br />pahaspuu, kitsepaats, ohupaats, mõruuibu<br />Paakspuu on meie metsade üks tavalisemaid põõsaid, kuid tihti jääb ta möödujatele märkamatuks, sest ta ei ole kuigi suurt kasvu. Samuti ei meelita vaatama tema õied, mis on peidetud lehtede kaenlasse. Tegelikult on õied väga ilusad, nagu pisikesed valged tähekesed, kes on peitu pugenud tihedasse puuvõrasse. Huvitav on seegi, et tihtipeale õitseb paakspuu aastas kaks korda. Äratundmiseks on tal kaks iseloomulikku tunnust. Parem neist on see, et lehed on pealt tumerohelised ning alaküljel hästi selgesti esiletungivate roodudega. Teiseks on tal tume koor, mis on täis valgeid kriipsukesi. Talvel aga on tema pungad kaitsvate soomusteta.<br />Sügisel võivad lastele pihku sattuda paakspuu marjad, millel on sees kaks luukest. Algul on need luuviljad punased ja hiljem muutuvad mustaks. Süüa ei tohi neid aga mingil juhul, sest nad on väga mürgised. Juhul kui peaks tekkima mürgistus, mis seisneb tugevas kõhuvalus, oksendamises ja verises väljaheites, siis tuleb kannatanule kiiresti anda sütt ja toimetada ta haiglasse. Küll on aga paakspuu tooreid marju kasutatud värvaine saamiseks.<br />Puidust on tehtud joonistussütt, teda on kasutatud nikerdamiseks. Kuna aga paakspuu ei kasva kuigi suureks, siis ei ole puit olnud inimesele peamine väärtus tema juures. Kõige kasulikum asi on hoopis koor. Paakspuukoor on eestlastele juba ammust ajast tuntud ravivahend ja värvaine, nagu ka marjadki. Koort kogutakse kevadel mahlajooksu ajal. Sel ajal on okstel koor hästi lahti ning me saame ilma liigse puiduosata puhta ravimi. Selleks tuleb puu umbes käelaba kõrguselt maha lõigata, seejärel tükeldada tüvi ja oksad paarikümne sentimeetri pikkusteks juppideks. Igale tükile tuleb teha pikilõige ja koor maha tõmmata. Pimedas kuivatatud ja kuivas hoitav ravim säilib viis aastat. Sama pika ajaga on meie puu asemele kasvanud uus ja me võime koguda värske ravimi.<br />Metsas on paakspuu marjad mitmetele lindudele toiduks, vastutasuks levitavad nad aga toiduandja seemneid kõikjale kuhu lendavad. Siiski on paakspuust ka inimesele veidi kahju. Nimelt võib kevadel näha paakspuu läikiva lehe alumisel küljel oranze kuhjakesi. Need kuuluvad roosteseentele. Paakspuu on nagu türnpuugi roosteseente vaheperemees, hiljem levivad seened temalt teistele taimedele. Viimastel aastakümnetel on paakspuu meil muutunud märksa tavalisemaks – ta on üheks sagedamaks puittaimeks, mis hakkab vohama kasutamata niitudel ja puisniitudel.<br /><br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda türnpuulised, perekonda paakspuu.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas. Kõrgus kuni 8 m.<br />ÕIS- Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris<br />VILI- Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine.<br />LEHT- Vahelduvalt kinnitunud, terveservalised, äraspidi munajad või elliptilised rootsuga lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm, laius 1,5-4 cm. Pealt on nad tumerohelised, läikivad. Lehed on sulgroodsed, rood tungivad väga selgelt esile.<br />VARS- Tüve koor sile, mustjas. Noored võrsed hele- või hallikaspruunid, heledate pragudega. Pungad kattesoomusteta, siidjate karvakestega.<br />MAA-ALUNE OSA- Juurestik hästi arenenud.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levimisele aitavad kaasa linnud. Võib paljuneda ka juurevõsust ning paljundatakse pistokstega.<br />LEVIK- Eestis sage.<br />KASVUKOHT- Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka okaspuumetsas, eelkõige laanemetsas, aga ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Marjad on söögiks mitmetele lindudele, näiteks tihastele, leevikestele, varblastele. Roosteseente vaheperemees. Tolmeldajad saavad nektarit.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puidust valmistatakse joonistussütt, tehakse nikerdustöid. Valmimata viljadest ja koorest saadakse värvainet. Ravimiseks kasutatakse koort, kogutakse kevadel, kuivas säilib kuni 5 a. Eelkõige lahtisti kroonilise kõhukinnisuse korral, aga ka maksavalude, sapivähesuse ja sapikivide puhul. Hea meetaim. Viljad on mürgised.<br /><br />VÕRSED<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu4i3ipe6I/AAAAAAAABH4/BH1a8e8WqLA/s1600/v.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 72px; height: 200px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu4i3ipe6I/AAAAAAAABH4/BH1a8e8WqLA/s200/v.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538223075946494882" /></a><br /><br />PUNGAD PRUUNID, KAETUD SIIDIKARVADEGA<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu43PYR0OI/AAAAAAAABIA/GXWlX8U2lR4/s1600/PUNG.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 130px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu43PYR0OI/AAAAAAAABIA/GXWlX8U2lR4/s200/PUNG.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538223425942835426" /></a><br /><br />ÕITSEV VÕRSE<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu5MjbHKnI/AAAAAAAABII/W35m5bTfMJ4/s1600/%25C3%25B5v.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 184px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu5MjbHKnI/AAAAAAAABII/W35m5bTfMJ4/s200/%25C3%25B5v.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538223792100682354" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />LEHED. KÜLGROOD PÖÖRDUVAD ENNE LEHE-<br /> <br />SERVA JÕUDMIST LEHE TIPU SUUNAS<br /><br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu5mgvqjLI/AAAAAAAABIQ/tvl_lz1pIJU/s1600/leh.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 193px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu5mgvqjLI/AAAAAAAABIQ/tvl_lz1pIJU/s200/leh.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538224238058179762" /></a><br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu51hsu5RI/AAAAAAAABIY/CzgPPJob0pc/s1600/leh2.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 99px; height: 200px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu51hsu5RI/AAAAAAAABIY/CzgPPJob0pc/s200/leh2.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538224496012354834" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />VILJADEGA VÕRSE<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkSQKyIREa8Df73nXg-u9kuyQxSpuURQJHIpDo9cL6jiFoLC-orzARzePcPO5Wc3zOBNTAIP_rVhobgnuC3GZ6kqydEwCSt4CWj3veNWIhyphenhyphen0T9e1v6B-d99yVW4lkzfdGKqnJiKnRAygw/s1600/vili.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 169px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkSQKyIREa8Df73nXg-u9kuyQxSpuURQJHIpDo9cL6jiFoLC-orzARzePcPO5Wc3zOBNTAIP_rVhobgnuC3GZ6kqydEwCSt4CWj3veNWIhyphenhyphen0T9e1v6B-d99yVW4lkzfdGKqnJiKnRAygw/s200/vili.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538224891028694290" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-41136136360127339682010-11-11T01:20:00.000-08:002010-11-11T01:30:34.929-08:00Harilik tammHarilik tamm<br />(Quercus robur)<br />hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm<br />Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised, peeti nii sõjaplaane kui pidusid. Tammed pakkusid kaitset ja andsid muudki kasulikku. Miks peeti harilikku tamme nii tähtsaks ja austusvääriliseks? Ilmselt seepärast, et tundus, nagu seisaks ta muutumatuna põlvest põlve. Arvati, et tammed on surematud, kes on näinud väga kaugeid aegu ja jäävad tunnistama ka praegu elavate inimeste tegusid. Osalt oli neil õigus, sest need puud elavad tõesti väga vanaks. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Teine põhjus on tamme austamiseks ilmselt see, et ta võib saavutada hiiglaslikud mõõtmed. Eesti suurim tamm on Tamme-Lauri tamm Võrumaal, tema ümbermõõt on üle kaheksa meetri, Euroopa jämedaima ümbermõõt on aga ligi neliteist meetrit.<br />Kuid kui tamme nime mainida lastele, siis meenuvad tihti kõigepealt tammetõrud. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Ravimina on laiemalt levinud noorte tammede koor, millest tehakse kas pulbrit või keedist. Selle sissevõtmisel saab abi kõhulahtisuse korral, suu ja kurgu loputamisel aga vabanetakse suus olevatest põletikest, naha peale määrides aitab lööbeid kõrvaldada, põletushaavu parandada ja jalgade higistamist vähendada.<br />Kindlasti peab rääkima veel ka tammepuidust, mis on hästi kõva, vastupidav ja kaunis, tema aastarõngad tulevad eriti selgelt esile. Huvitav on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub ülikõvaks ning miski ei suuda talle enam kahju tekitada. Selline puit on eriti hinnatu puidukunstnike poolt. Tamme kasutatakse veel laialt kauni mööbli, parketi ja vineeri tegemiseks, kuulsad on tammepuust vaadid. Paljud vees olevad ehitised on tehtud tammest, sest tema puit peab vees kaua vastu.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda pöögilised, perekonda tamm.<br />ELUVORM- Heitlehine ühekojaline lehtpuu. Kõrgus 30...40 (50) m, vanus kuni 1500 a.<br />ÕIS- Õied lahksugulised. Isasõied koondunud kollakasroheliseks 3...6 cm pikkuseks rippuvaks urvaks. Emasõied isasõitest kõrgemal, punakal varrel, kolmepesalise sigimikuga, igas 2 seemnealget. Õitseb lehtimise ajal, mai lõpul ja juuni algul. Tuultolmleja. Seemnealged valmivad ja viljastuvad paar kuud hiljem.<br />VILI- Üheseemneline pähkel puitunud kestaga, nimetatakse sagedamini tõruks, 1,5...3,5 cm pikk, ovaalse kujuga, läikivpruun, sooneline. Seemneaastad enamasti 4...8 a. järel.<br />LEHT- Äraspidimunajad, sulghõlmised, ümardunud hõlmatippudega lihtlehed. Pikkus 4...14 cm, laius 2...8 cm. Suvel muutuvad väga nahkseteks, pealt tumerohelised ja läikivad, alt helerohelised. Osal puudel jäävad lehed külge kogu talveks. Kõdunevad aeglaselt parkainete suure sisalduse tõttu. Oksale kinnituvad vahelduvalt, oksa tipul väga tihedalt.<br />VARS- Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun või peaaegu must, vanadel puudel paks, sügavate pikilõhedega korp. Vabalt kasvades algavad oksad maapinna lähedalt, puistus laasub hästi. Tüve diameeter 1...1,5 m, maailma jämedamatel 4,5 ja Eesti jämedaimal 2,3 m.<br />MAA-ALUNE OSA- Sügavale tungiv peajuur, kaugele ulatuvate külgjuurtega.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb peamiselt tõrudega, mis võivad idaneda heades tingimustes juba samal sügisel. Nooremas eas uueneb vegetatiivselt kännuvõsudega.<br />LEVIK- Eestis leidub paiguti, enam Lääne-Eestis.<br />KASVUKOHT- Puisniitudel, salumetsas, loodudel, vähem ja tagasihoidlikemates mõõtmetes ka teistes kooslustes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi, ei talu liigniiskust. Tundlik ülavarju suhtes, kuid külgvarju talub, viimane soodustab sirge ja pika tüve moodustumist. Pole meil päris külmakindel, eriti ohustavad kevadised hiliskülmad.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Tõrud on toiduks metsloomadele ja -lindudele (metssiga, orav, rähnid). Lehti söövad näiteks tammekedrikud.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Tammikute pindala on raiumise tõttu tunduvalt vähenenud.<br />KASUTAMINE- Tõrudest on tehtud jahu leivateoks ja kohvi aseaineks. Puit on väga hinnaline, kõva, aastarõngad on selgesti nähtavad. Vees seistes muutub tumedaks ja eriti vastupidavaks (must tamm). Kasutatakse mööbli, uste, dekoratiivesemete, vaatide, parketi, vineeri ja põllumajandusmasinate osade tootmiseks, sageli vesiehitustes. Haljastuses kasutatakse peale hariliku tamme mitmeid dekoratiivvorme, näiteks püramiidjat. Koort kogutakse noortelt võsudelt ravimiks kõhulahtisuse korral, koorekeedist suuõõnepõletike ja nahalöövete vastu ning põletushaavade raviks. Paljud tammed on olnud ohvripuudeks ja tammepärg võidu sümboliks.<br /><br />VÕRSE<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu2lLf5GOI/AAAAAAAABHY/r1EzklWbH5k/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 75px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu2lLf5GOI/AAAAAAAABHY/r1EzklWbH5k/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538220916640127202" /></a><br /><br />ÕIS<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqZSBecggA6kUBv8QWRlPDY-jrHqUcMzO2Y4OajEDrZKO3NyrVqB2fwJ7Q_Oky2EChJxm4eVlYet8dBlo66b1EtzdF21sYNGkCX9JUo7o5l80qk89qY_RokQwvtRFqbQWwGZWagCSyVOA/s1600/%25C3%25B5is.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 177px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhqZSBecggA6kUBv8QWRlPDY-jrHqUcMzO2Y4OajEDrZKO3NyrVqB2fwJ7Q_Oky2EChJxm4eVlYet8dBlo66b1EtzdF21sYNGkCX9JUo7o5l80qk89qY_RokQwvtRFqbQWwGZWagCSyVOA/s200/%25C3%25B5is.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538221309214973778" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />LEHT<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu3P-5-XqI/AAAAAAAABHo/qLXNcgQyVbo/s1600/leht.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 156px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu3P-5-XqI/AAAAAAAABHo/qLXNcgQyVbo/s200/leht.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538221651994238626" /></a><br /><br />VILI<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu3in5sVRI/AAAAAAAABHw/4GSPtaCwRNU/s1600/t%25C3%25B5ru.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 167px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNu3in5sVRI/AAAAAAAABHw/4GSPtaCwRNU/s200/t%25C3%25B5ru.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538221972236555538" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-52744945238277845832010-11-11T01:02:00.000-08:002010-11-11T01:13:25.353-08:00Harilik saarHarilik saar<br />(Fraxinus excelsior)<br />saarepuu, saarn, saarnas, suar<br />Saarepuu otsast langevad seemned alla helikopteritena nagu vahtralt. Kui erinevalt vahtrast on saarel viljad ühekaupa. Neist ei saa ka pikka nina teha. Kui vahtra seemned leiavad uue puu jaoks kasvukoha juba sügisel, siis enamik saare seemneid lendab õhus hoopis kevadel.<br />Tegelikult on neil kahel puul aga väga vähe ühist. Näiteks on saarel liitlehed, mille tõttu võib teda pihlakaga sassi ajada. Kuid saare lehed on rohkem läikivad, pole karvased ja jämedalt saagja servaga. Nende lehekesed on suuremad, terava tipuga ja täiesti paljad. Rohkem ühist on saarel meie parkide sireliga ja kaugete maade õlipuuga. Õlipuu on see puu, mille okstest punuti võitjate pärgi. Kõik nad kuuluvad õlipuuliste hulka. Kes seda ei usu, see otsigu üles värskelt saetud saareplank ja nuusutagu. Sellest õhkub väga tugevat vänget lõhna, mis on tingitud saarepuu eeterlikest õlidest.<br />Nende õlide tõttu on saar leidnud kasutamist ka rahvameditsiinis. Tarvitatakse koort, seemneid ja lehti. Noorte lehtede vann võib aidata näiteks liigese- la lihasevalu korral. Kuid koorest on saadud ka abi riide ja villa mustaks, siniseks või pruuniks värvimisel. Isegi naha parkimisel on teda kasutatud. Tegelikult soovitatakse saare noori vilju isegi süüa. Nad on eelkõige vitamiin C allikaks. Söömiseks tuleks viljad esmalt marineerida. Eks igaüks proovib ja siis otsustab, kas võiks teinekordki maiusrooga teha.<br />Kuid saare peamine väärtus on tema hinnaline puit. See on kõvem kui tammel, väga kaunite aastarõngastega, sitke, veidi punaka varjundiga ning väga raske. Eelkõige on temast tehtud tugevat materjali nõudvaid esemeid: mitmeid tööriistu, põllutöömasinate osi, suuski ja teisi spordiriistu, vankreid, regesid. Kuid väga ilus on ta majade siseviimistluses, parketina, vineerina, laialt kasutatakse saare puitu mööbli valmistamiseks.<br />Sageli võib saart kohata vanades parkides. Neis on ta väga kaunis oma suurte hõredate haraliste okstega. Ilu lisab seegi, et iseloomuliku lõhnaga mahla tõttu ei ole tal peaaegu kahjureid olemaski. Isegi seeni esineb tal vaid harva. Mõnikord võib kurja teha siiski talve käre pakane või kevadine hiliskülm. Uutel linnade haljasaladel ta hästi ei kasva, sest latv võib varakult kuivada kahjulike gaaside ja tahma tõttu.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus 25-35 (40) m. Saab 150-200 (300) a vanaks.<br />ÕIS- On nii emas- ja isasõisi kui ka mõlemasugulisi. Õied lihtsad, õiekatteta (ühesugulistes õites võib olla kuni 4 kroonlehte). Asuvad 4-12 cm pikkustes violetjates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Õitseb mai keskel enne lehtede puhkemist. Tuultolmleja.<br />VILI- Pähklike on tiivaga koos 2-4 cm pikk, kuni 1 cm lai, süstjas, mõlemast otsast tömp, pruunikas. Valmivad septembris ja oktoobris, puule jäävad sageli kevadeni. Tuullevija. Seemneaastad korduvad 2-3 a. tagant.<br />LEHT- Paaritusulgjad vastakud liitlehed 9-15 teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesega. Pikkus kuni 40 cm, lehekestel 4-10 cm. Pealt tume- ja alt helerohelised.<br />VARS- Tüvi sirge, hästi laasuv, algul sileda ja rohekashalli koorega, hiljem sügavate peente pragudega korbaga, helehall, oksad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 m. Pungad väikesed, sametjad, süsimustad, puhkevad enamikest Eesti puudest hiljem.<br />MAA-ALUNE OSA- Juurestik hästi arenenud, peajuur väga sügavale ei tungi, kuid palju on rohkesti hargnevaid külgjuuri.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid pärast raiumist annab rikkalikult ka kännuvõsusid.<br />LEVIK - Eestis tavaline, enam Lõuna- ja Kesk-Eestis.<br />KASVUKOHT- Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, salumetsas, lammimetsas, lodumetsas, puisniidul, sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Viljad on söögiks mõningatele lindudele. Kahjureid esineb harva. Ka mädanikke tekitavaid seeni tavaliselt pole.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit väga väärtuslik, kaunite aastarõngastega. Kasutatakse mööbli, vineeri, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks, on ka kõrge kütteväärtusega. Väga kõva, raske, omapärase lõhnaga. Laialt levinud ka pargipuuna, on rohkesti dekoratiivvorme, kuid on tundlik linna gaaside ja tahma suhtes. Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Noori tiibvilju võib süüa marineeritult. Lehti ja võrseid on antud söögiks lammastele.<br /><br />VÕRSED<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuxqSsOTII/AAAAAAAABGw/po842Aft2Og/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 58px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuxqSsOTII/AAAAAAAABGw/po842Aft2Og/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538215506912103554" /></a><br /><br />SÜSIMUSTAD PUNGAD, <br />LADVAPUNG KÜLGPUNGADEST <br />TUNDUVALT SUUREM<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPFrXP5DSSuX5qjkVcrWjnWbqi4Jwde03RS_oZSKKxpQdGbz0pRENu5k7M8P3xhM93TztO7qW5icTv8jDd6ZJPICshNPMzNO85DmOJbXVNdT7r2UcfVYxc_JpkefsL2dUlp0ciAVteduY/s1600/pung.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 136px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPFrXP5DSSuX5qjkVcrWjnWbqi4Jwde03RS_oZSKKxpQdGbz0pRENu5k7M8P3xhM93TztO7qW5icTv8jDd6ZJPICshNPMzNO85DmOJbXVNdT7r2UcfVYxc_JpkefsL2dUlp0ciAVteduY/s200/pung.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538216004440077250" /></a><br /><br />ÕIED<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuyeqEhEJI/AAAAAAAABHA/sW7vGeWhQBg/s1600/%25C3%25B5ied.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 149px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuyeqEhEJI/AAAAAAAABHA/sW7vGeWhQBg/s200/%25C3%25B5ied.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538216406541209746" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />PAARITUSULGJAD LIITLEHED<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuzAf_mMsI/AAAAAAAABHI/bY7zpJCg23w/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 117px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuzAf_mMsI/AAAAAAAABHI/bY7zpJCg23w/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538216987951772354" /></a><br /><br /> TIIBVILJAD<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuzg5RW1pI/AAAAAAAABHQ/PUWRsJg-1SI/s1600/vili.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 139px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuzg5RW1pI/AAAAAAAABHQ/PUWRsJg-1SI/s200/vili.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538217544492963474" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-52837821075255900092010-11-11T00:47:00.000-08:002010-11-11T00:59:41.006-08:00Harilik mändHarilik mänd<br />(Pinus sylvestris) <br />hong, pedajas, pettai<br />Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele.<br />Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad.<br />Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une. Männimetsas on õhk väga puhas, sest okkad toodavad mikroobe hävitavaid aineid. Seetõttu on männimets väga hea puhkamise ja tervisetugevdamise paik.<br />Sedagi võiks teada, et merevaik, millest tehakse kauneid ehteid, on tegelikult eelkõige männipuudest pärit: nimelt on ta ammu elanud puude kivistunud vaik. Huvitav on seegi, et männi käbid valmivad umbes kaks aastat. Algul on need rohelised ja vaigused ning alles hiljem muutuvad pruunikaks. Seemned on varustatud tiivaga, mistõttu tuul saab neid edasi kanda.<br />Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m ja jämedaima läbimõõt – 140 cm.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd.<br />ELUVORM- On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300-400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline.<br />KÄBI- Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja.<br />SEEME- Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.<br />LEHT- Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat.<br />Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga.<br />JUUR- Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane.<br />PALJUNEMINE- Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast.<br />KASVUKOHT- Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- On toiduobjektiks väga paljudele liikidele. Näiteks okkaid söövad männikärsakas, männivaablane, metsis, koort kooreürask ja põdrad (ka noori võrseid), seemneid käbilinnud ning rähnid. Veepinnale langenud õietolmust toituvad mõnede kalade maimud. Moodustab mükoriisat näiteks männiriisikaga. Mitmed parasiitseened põhjustavad puu mädanemist.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Noori männikuid võivad kahjustada põdrad.<br />KASUTAMINE- Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1-2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis.<br /><br />ISASÕITEGA VÕRSE <br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNut-OhF1MI/AAAAAAAABGI/N53U4EVRsrY/s1600/v.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 168px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNut-OhF1MI/AAAAAAAABGI/N53U4EVRsrY/s200/v.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538211451342542018" /></a><br /><br />SINAKASHALLID OKKAD KAHEKAUPA,HELEPRUUN VÕRSE<br /> <a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuucmPVdlI/AAAAAAAABGQ/L6nIjGI3WU8/s1600/v2.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 161px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuucmPVdlI/AAAAAAAABGQ/L6nIjGI3WU8/s200/v2.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538211973106595410" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />VEEL AVANEMATA KÄBI <br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuvXfxxACI/AAAAAAAABGY/IPYmgUqUTNo/s1600/K1.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 104px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuvXfxxACI/AAAAAAAABGY/IPYmgUqUTNo/s200/K1.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538212984984240162" /></a><br /><br />AVANENUD KÄBI<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEE31FvEU3FLL50IWqDvfV4fxBQkkW3yKo0yJstaDZHn0qGHi02NA2NdY-2AlSJQ5fM_9ItEchLq5QjDONQt8deeiPXyTsbYUWPSTUniGhGK5XlUXPFQmf02cbvqFIs1LC30GnaUjMD4M/s1600/K2.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 191px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhEE31FvEU3FLL50IWqDvfV4fxBQkkW3yKo0yJstaDZHn0qGHi02NA2NdY-2AlSJQ5fM_9ItEchLq5QjDONQt8deeiPXyTsbYUWPSTUniGhGK5XlUXPFQmf02cbvqFIs1LC30GnaUjMD4M/s200/K2.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538213424778625474" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />SEEMNED<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuwFv_asyI/AAAAAAAABGo/cxmBU9ZlVso/s1600/SEEMNED.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 103px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuwFv_asyI/AAAAAAAABGo/cxmBU9ZlVso/s200/SEEMNED.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538213779610448674" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-20138432402082208882010-11-11T00:33:00.000-08:002010-11-11T00:43:28.518-08:00Harilik haab(Populus tremula)<br />haav, mädapuu, aab, hundipuu<br />Haab on meie metsade tavaline puu, kes paljudele meenub kindlasti värisevate lehtede tõttu. Haavalehed kõiguvad tõesti juba õrnas tuules täiesti märgatavalt, sest nad on hästi pika rootsu otsas. Samas on need ka üpris suured, nii et tuul ei pääse neist mööda. Tegelikult on haaval kahesuguseid lehti: ühed on pika rootsuga, peaaegu ümmargused, lainelise servaga. Nemad on tavalised vanade okste lehed. Teised on noortel võrsetel või maa seest tulevatel vesivõsudel olevad palju lühema rootsuga peaaegu kolmnurksed terava tipuga lehed. Viimased võivad mõne uudistaja täiesti segadusse viia: kas ikka on tegu haavaga või hoopis papliga. Tegelikult võib suure haava juba kaugelt ära tunda sileda rohekashalli hästi sirge ja oksteta tüve järgi, vaid päris puu all võib näha peenikeste ribidena korpa.<br />Haab on vanarahva hulgas sageli olnud mustas nimekirjas, sest midagi erilist temast teha ei saa. Oma panuse lisavad aga veel kaks asja. Nimelt on haab selline puu nagu draakon, et kui ta maha raiuda, siis kasvab ühe asemele vähemalt kümme uut, nii ei olegi temast võimalik metsas lahti saada. Haab annab väga rikkalikult juurevõsudest uusi taimi, eriti siis, kui vana puu maha raiuda. Teine asi, miks ta paljudele ei meeldi, on see, et enamik suurtest haavikutest on otsast lõpuni mädad. See on ühe seene, haavataeliku, töö. Sageli võib leida tema pealt musti ja alt punakaspruune viljakehi haavaokste alusel või murdunud okste armide juures.<br />Kuid palju on haavast siiski ka kasu, eriti metsloomadele. Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.<br />Ka inimene saab haavast ühtteist kasu, sest ega päris kõik puud ka mädad ole. Haava puit on kergesti lõhestatav ja seetõttu tehakse temast katuselaaste, kastilaudu, tikke, vineeri, aga ka kauneid punutisi. Kuna haavapuidul ei ole kõrvalmaitset, siis tehti just temast ka puunõusid. Kui aga muud ei saa, siis küttepuud annab haab ikka.<br /><br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda pajulised, perekonda pappel.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, kahekojaline. Kõrgus kuni 30 (36) m, vanus harilikult kuni 100, harva 160 a. Isaspuid on emaspuudest tunduvalt rohkem.<br />ÕIS- Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Isasurvad on 7-8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul.<br />VILI- Vili on kaheks poolmeks lagunev kupar, valmib juuni lõpul või juuli algul. Seemnete levikut hõlbustab karvatutt, seemned ise on väga väikesed, ühes grammis kuni 10000 seemet. Tuullevija.<br />LEHT- Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3…5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Esmased lehed vastakud, järgmised vahelduvalt.<br />VARS-Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga. Tüvi sirge, silinderjas, läbimõõt kuni 1m, oksi vähe, kuid need on tugevad ja palju harunenud. Tihedalt kasvades laasub kõrgelt.<br />JUUR- Juurestik on maapinnalähedane, külgjuured hästi arenenud.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb seemnetega, kuid enamasti vegetatiivselt. Annab rikkalikult juurevõsusid, kuid vana metsa all hävivad need kiiresti. Kännuvõsu annab vaid noores eas.<br />LEVIK- Eestis sage.<br />KASVUKOHT- Kasvab peamiselt salu- ja lodumetsades, aga ka teiste metsakoosluste servadel. Kliima suhtes on vähenõudlik, täiesti külmakindel. Valgusnõudlik, mistõttu laasub kergesti. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Väga rohkesti kahjustavad seenhaigused, haavataeliku poolt on nakatatud enamik Eesti suurematest haabadest. Noored oksad on toiduks paljudele loomadele, maharaiutud latvade oksad süüakse koorest paljaks näiteks jäneste ja hiirte poolt, võrseid ja lehti söövad ka põdrad ja kitsed, eelkõige on ta aga põhitoiduks kobrastele. Pehme puuna sobib hästi rähnidele pesaõõnsuse rajamiseks<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit on valge, kerge, pehme, hästi lõhestatav, kuivalt tugev, kõva ja vastupidav. Kasutatakse tiku-, tselluloosi- ja paberitööstuses, kastilaudadeks, katuselaastudeks, puunõudeks. Haavalaaste kasutatakse ka iluesemete punumiseks. Hea küttepuu. Haava lehtedest ja koorest tehakse ravimitööstuses glükoosi. Talvine lisasöök metsloomadele.<br /><br />VÕRSE<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuqyX4G4eI/AAAAAAAABFw/20Z1TRfQIV8/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 46px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuqyX4G4eI/AAAAAAAABFw/20Z1TRfQIV8/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538207949161685474" /></a><br /><br />TERVAVA TIPUGA PIKLIKUD MUNAJAD PUNGAD<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNurPVuVSPI/AAAAAAAABF4/ptHBGHZ-L_8/s1600/PUNGAD.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 44px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNurPVuVSPI/AAAAAAAABF4/ptHBGHZ-L_8/s200/PUNGAD.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538208446800021746" /></a><br /><br />LAINELISE SERVAGA, PEAAEGU ÜMMARGUSED LEHED<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNusmwTaEOI/AAAAAAAABGA/35qBvJe4WPI/s1600/LEHED.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 192px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNusmwTaEOI/AAAAAAAABGA/35qBvJe4WPI/s200/LEHED.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538209948583465186" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-58218789645658851742010-11-11T00:21:00.000-08:002010-11-11T00:30:49.529-08:00Harilik vaherHarilik vaher<br />(Acer platanoides)<br />läänepuu, pikaninapuu, vastra, vahtras<br />Vaher on levinud puu nii linnaparkides kui ka vanade mõisate ümbruses. Paljud on kindlast kevadel seisatanud ja tema kaunist õisi täis rüüd imetlenud. Siis kostub ülevalt puuladvast vaikset kohinat ja kõikjal on mesilaste sumisemine – on tunne, nagu oleks sattunud muinasjutumaale. Kuid ega puu ilu hiljemgi kuhugi kao. Suvel annab ta kuumast nõrkenule head varju oma suurte, kuni paarikümne sentimeetri pikkuste lehtedega, aga sügisel võib teda pidada vahest kõige ilusamaks puuks. Siis on meie harilik vaher üleni ehitud kirjude punakates, kollakates ja oranzides toonides lehtedega, millel mõni laik võib veel isegi roheline olla. Sellisest puust ei saa ükskõiksena mööduda. Peale selle võib sügisel näha lendamas vahvaid vahtra vilju. Nad langevad keereldes puult nagu väikesed helikopterid. Suur osa neist hakkab peagi idanema, et kasvada uueks puuhiiglaseks. Kuid need suure tiivaga viljad on ka lõbusaks mänguasjaks. Kui kaksikpropellerist eraldada üks pool ja sellest seeme välja võtta ning seemne asemele oma nina panna, siis ongi naljakas pikk nina olemas.<br />Vahtra kasutusala on tegelikult palju laiem kui ainult ilu- ja naljapuu. Need samad õied, mis on ilusad kollakasrohelised ja lõhnavad imehästi on ka väga heaks meeallikaks mesilastele, ühelt puult võib saada kuni kümme kilo mett. Vahtra puit on kollakas või punakas ja väga sitke, painduv ning vastupidav, seda kasutatakse mitmeti, muuhulgas ka vineeri, parketi, muusikariistade ja mööbli tootmiseks. Kevadel enne puu õitsemist-lehtimist võib üritada vahtramahla koguda. Selleks tuleb puu lõunapoolsele küljele teha väike auk, mille otsa kinnitada voolavat mahla purki juhtiv tila. Vahtramahl on väga suhkrurikas. Lehed sobivad loomadele söödaks ja allapanuks, aga neist saab ka kummitaolist kautsukit. Koorest on leitud parkaineid.<br />Suve lõpul või sügisel võib näha vahtra lehtedel musti laike, mis jätavad väga kauni mulje. Suurele vahtrapuule need erilist kahju ei tee, kuid tegelikult on see ühe parasiitseene töö. Teda kutsutakse vahtra pigilaiksuse tekitajaks. Vahtra pigilaiksuse esinemine viitab puhtale õhule: suurtes linnades ja tööstuspiirkondades see seeneke kaua vastu ei pea. Vanade suurte puude tüvel võib tihti kohata valgeid seeni, mis teevad palju pisikesi kübaraid – vahel kuni meetri pikkuse reana ülalt alla. Kui selline seen katki lõigata, siis võib näha palju imeõhukest torukeste kihte. Nende kihtide arv näitab, kui vana see seen on. Selle seene nimeks on aga pandud vahtratarjak.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda vahtralised, perekonda vaher.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 30 m, vanus 150...200 (300) aastat.<br />ÕIS- Õied mõlemasugulised, kuid osa neist emakata. Õiekate kaheli, kroon kollakasroheline, sigimik tiibja kujuga, sigimikku varjab meenääre. Õitseb mais enne lehtimist. Putuktolmleja.<br />VILI- Jaguvili: kaksiktiibvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks, tiibade välisservad moodustavad nürinurga, siseservad kumeralt välja veninud ja ühinevad nürinurga kuni täisnurga all. Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni.<br />LEHT- Südaja alusega, 5...7 teravatipulise hõlmaga, rootsulised, toorelt sisaldavad valget piimjat mahla. Kinnituvad oksale vastakult. Pikkus 5...15 (25) cm, umbes niisama laiad, pika rootsuga (4...15 cm). Värvus suvel tuhmroheline või nõrgalt läikiv, sügisel väga mitmekesistes toonides kollane, oranz ja punane.<br />VARS- Noorelt punakaspruun, nõrgalt läikiv, sile, nagu ka noored võrsed. Vanemas eas kattub tumehalli peenerõmelise korbaga.<br />MAA-ALUNE OSA- Sammasjuurestik hästi arenenud. Peajuur ei tungi sügavale, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud.<br />PALJUNEMINE- Peamiselt seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vegetatiivselt uueneb kännuvõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest.<br />LEVIK- Eestis tavaline, lehtmetsades, teeservades, parkides.<br />KASVUKOHT- Leht- ja segasalumetsades koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes. Külmakindel, hea varjutaluvusega, eriti noores eas. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab viljakaid huumusrikkaid niiskemaid liivsavimuldi.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Meerikkad õied annavad toitu paljudele putukatele. Lehtedel võib näha valgeid jahukaste seente või mustasid vahtra pigilaiksust tekitava seene laike. Puitu lagundavad mitmed seened, näiteks vahtratarjak. Seemned on toiduks lindudele.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit on kollakas või punakas, kõrgelt hinnatud sitkuse painduvuse ja vastupidavuse tõttu. Kasutatakse parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks. Õisi hinnatakse mesinduses nektarirohkuse tõttu. Kevadel annab suhkrurikast mahla. Koores leidub parkaineid ja lehtede piimmahlas kautsukit. Laialt kasutatakse dekoratiivtaimena, talub hästi kärpimist, levinud on mitmed kauni lehestikuga vormid. Lehti võib kasutada loomasöödaks.<br /><br />VÕRSED <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLdmoDViw7SnCSI-E2JtV5nbTVSWj42WdNbcqUhgT83lGIU17j1OyFc5Lova48CevcFZWLjTPXY7pEoW3cmj9sqqVS3mCqmsUfhFUFBOzAer35YOWc8AgAr-ZrLZ3Y0aTjRQS4YPS9V8Q/s1600/v%25C3%25B5rsed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 45px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLdmoDViw7SnCSI-E2JtV5nbTVSWj42WdNbcqUhgT83lGIU17j1OyFc5Lova48CevcFZWLjTPXY7pEoW3cmj9sqqVS3mCqmsUfhFUFBOzAer35YOWc8AgAr-ZrLZ3Y0aTjRQS4YPS9V8Q/s200/v%25C3%25B5rsed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538204941249471442" /></a><br /><br />PUNAKASPRUUN PUNG <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuokHWPEhI/AAAAAAAABFY/i0ij7WSSKjA/s1600/pung.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 93px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuokHWPEhI/AAAAAAAABFY/i0ij7WSSKjA/s200/pung.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538205505183224338" /></a><br /><br />ÕITSEV VÕRSE<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNupKXQM82I/AAAAAAAABFg/LaSmFQfmnHE/s1600/%25C3%25B5itsev.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 158px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNupKXQM82I/AAAAAAAABFg/LaSmFQfmnHE/s200/%25C3%25B5itsev.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538206162287915874" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />KAKSIKTIIBVILI <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxIhY9KDZgn1RpI_eKx-2RMDwOQ_FxDOpA_fn05EAWJpmyaRZTm1hPIOcAeKpjdp1Z3BpMQrpVhpVb7dTBMlPEX343ZrNZVi_XPEyHwBm-MOhStD7p94lDVcxLtXOssATZilT1RADx1qU/s1600/vili.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 187px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxIhY9KDZgn1RpI_eKx-2RMDwOQ_FxDOpA_fn05EAWJpmyaRZTm1hPIOcAeKpjdp1Z3BpMQrpVhpVb7dTBMlPEX343ZrNZVi_XPEyHwBm-MOhStD7p94lDVcxLtXOssATZilT1RADx1qU/s200/vili.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538206472829062178" /></a><br /><br />Vahtrapuu,vahtrapuu,<br />sinu lehti puistab tuul.<br />Lapsed lehti korjavad,<br />kodus vaasi panevad.Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-67905757627166512372010-11-10T23:18:00.000-08:002010-11-10T23:31:24.784-08:00Harilik sirelHarilik sirel <br />Syringa vulgaris<br /> <br /> Hariliku sireli roosakaõieline sort. <br />Pärineb Kagu-Euroopast. Looduslikult kasvab Balkanil ja Lõuna-Karpaatides.Kõrge püstine põõsas või madal, 5-6 m kõrgun puu. Lehed munajad, teritunud tipuga, 5-12 cm pikad. Varisevad sageli rohelistena. Heades tingimustes võivad üheaastased võrsed kasvada kuni 1 m pikkuseks, keskmiselt siiski 0,5 m -ks.<br />Valgete õitega põõsaste lehed on helerohelised. Lillade õitega põõsastel tumerohelised. Õied lõhnavad tugevasti, värvuselt lillad, sinised, violetjad või valged. Sirelite õitseaeg on juuni, eriti selle esimene pool. Viljad(kuprad) valmivad augustis, septembris.<br />Sireli puit on kõva, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide, rehapulkade j.t. tegemisel.<br />Harilik sirel on küllalt varjutaluv, kuid õitsemiseks vajab siiski täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab aga lubjarikast mulda. Ta ei talu põhjavee kõrget taset. Sireleid ei tohi kevadel kärpide. Ta õitseb eelmise aasta võrsetel moodustunud õiepungadest ja kui me eelmise aasta võrsed ära lõikame, siis pole enam õiepungi. Sirelipõõsale teeme kujunduslõikust kohe peale õitsemist. Selle käigus tuleks eemaldada ka äraõitsenud õiepöörised, et sirel asjatult ei kulutaks energiat seemnete moodustamisele. <br />Harilikust sirelist saab moodustada ca 2 m kõrguse pöetava või lihtsalt vabakujulise heki. Vana sirelihekk kipub minema alt hõredaks. Tema ette võib istutada madalama heki mingitest õitsvatest põõsastest.<br />SUURUS- 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm<br />VÕRA- kõrge püstine põõsas või madal puu. <br />KOOR,VÕRSED- koor hallikaspruun, rõmeline. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga.<br />LEHED- vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena.<br />ÕIED JA VILJAD- õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. <br />KASVUTINGIMUSED- külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu. <br />KASUTAMINE- puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme.<br />KASVATAMINE EESTIS- väga levinud ilupõõsas.<br /><br />VÕRSED<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLysprF8apBzaTY9RcOUvDSQ7NGvBMMXz_E4EEwTn07IEBWWdt6msTWq-xNWcaigHDo3aIZ-BUrUwW42QLGz_KyfYStvHwvj3Ah5j6weDL7Rb1jSFXNeDLu_dFLCXGAkSZm58ifVDhJFA/s1600/v%25C3%25B5rsed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 77px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLysprF8apBzaTY9RcOUvDSQ7NGvBMMXz_E4EEwTn07IEBWWdt6msTWq-xNWcaigHDo3aIZ-BUrUwW42QLGz_KyfYStvHwvj3Ah5j6weDL7Rb1jSFXNeDLu_dFLCXGAkSZm58ifVDhJFA/s200/v%25C3%25B5rsed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538188795206655506" /></a><br /><br />KAHE KÜLGPUNGAGA LÕPPEV VÕRSE<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuZwMeb3NI/AAAAAAAABEw/49Q5O_a22o4/s1600/PUNGAD.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 106px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuZwMeb3NI/AAAAAAAABEw/49Q5O_a22o4/s200/PUNGAD.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538189220043807954" /></a><br /><br />ÕITSEV VÕRSE <br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuaD9xzzCI/AAAAAAAABE4/5z74OvnqgTQ/s1600/%25C3%25B5itsev.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 192px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuaD9xzzCI/AAAAAAAABE4/5z74OvnqgTQ/s200/%25C3%25B5itsev.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538189559695920162" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />TERVESERVALISED SÜDAJA ALUSEGA<br />MUNAJAD LEHED <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNual0gI1fI/AAAAAAAABFA/5ixAxtEWt4c/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 134px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNual0gI1fI/AAAAAAAABFA/5ixAxtEWt4c/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538190141321434610" /></a><br /><br />VILJAD<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNubhLLBNeI/AAAAAAAABFI/hLkKkCaQ70g/s1600/vili.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 97px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNubhLLBNeI/AAAAAAAABFI/hLkKkCaQ70g/s200/vili.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538191161019151842" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-35431648775884417992010-11-10T22:58:00.000-08:002010-11-10T23:17:18.413-08:00Harilik pärnHarilik pärn<br />(Tilia cordata)<br />niinepuu, lõhmus, pähn, jalakas<br />Pärnapuu on kõigile hästi tuntud, ehkki harilik pärn ei olegi võib-olla linnahaljastuses kõige harilikum. Tema asemel võib sagedamini kohata suurelehist pärna. Nii nagu nimigi ütleb on viimasel lehed mõnevõrra suuremad, samuti on lehed ning eriti leheroots palju karvasemad. Kuid õisi kannavad nad mõlemad väga kauneid ja väärtuslikke ning puit ja koor on ka ühesuguste omadustega. Siiski on vahest huvitav teada, et ka õitsemise aja järgi saab neil vahet teha: harilik pärn puhkeb kuldkollastesse ja meelitavalt lõhnavatesse õitesse nädal või paar hiljem. Ka peale õitsemist ei ole neil raske vahet teha, sest harilikul pärnal on viljad peaaegu siledad, suurelehisel aga omapäraste kõrgete ribidega.<br />Nüüd peaks linnaparkide kahe tavalise puu eristamine selge olema ja vaatame, mis neist kasulikku saab. Kõigepealt räägime kaunitest pärnaõitest. Väga paljud on kindlasti joonud pärnaõieteed, et külmetusest või köhast vabaneda. See toime on tal tõesti olemas, kuid tuleb meeles pidada: koguda on mõtet vaid värskeid äsjapuhkenud õisi, ühtegi ravimtaime ei tohi korjata saastunud kohast, seega ka autoteede lähedusest ning kuivatada tuleb neid pimedas, näiteks kahe paberi vahel (kuid kasutada ei tohi ajalehepaberit). Selliselt kogutud ravimõied säilivad paar aastat, siis nende toime väheneb, kuid seni võib neid kasutada maitsva teena või teeauruna sissehingamiseks, nii ajab ta hästi higistama ja peletab eemale angiini. Ravimit on aga tehtud ka pärna puidust: söepulbrit. Kui see alla neelata, siis imeb ta maos paljud mürgid enda sisse, nii nagu praegu apteekides müüdav söetablett.<br />Kuid ega pärn ainult ravimiseks kasulik ole. Tema õitest saavad mesilased väga palju head nektarit, millest valmib suurepärane pärnamesi, see aga on jälle vitamiiniderikas ravim. Ka pärnaõied sisaldavad vitamiini C. Mesilastele meeldivad pärnaõied niivõrd, et pärnapuude õitsemise ajal koguvad nad nektarit ka öösiti, mida nad muul ajal kunagi ei tee. Huvitav on ka pärna koor, millest valmistati varem viiske. Temast on väga hea nööri ja köisi punuda, selleks peab aga kahjuks noore puu ära koorima, nii et parem on mitte proovida.<br />Puit on tal huvitav selle poolest, et kuivades ei tõmba see kuskilt kokku, ei lähe kõveraks ega pragune ära. Nende omaduste tõttu ongi teda palju kasutatud nikerdamiseks ja mööbli meisterdamiseks.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda pärnalised, perekonda pärn.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m, vanus harilikult kuni 300-400, sageli ka kuni 600 a.<br />ÕIS- Õisik on 3-11 õiega ebasarikas, kandelehega, mille pikkus on 6-8 cm, laius 1-2 cm. Õied mõlemasugulised, valkjaskollased, tugeva meeldiva lõhnaga, väga nektaririkkad. Õitseb juulis 10-15 päeva. Putuktolmleja.<br />VILI- Kerajas pähklike, vaevalt märgatavate ribidega (erinevus enamikust teistest Eestisse toodud pärnadest), rohekaspruun, noorelt viltjate karvadega, mis hiljem peaaegu kaovad. Pähklikesed valmivad oktoobris ja varisevad kogu talve jooksul. Viljas 1-2 seemet.<br />LEHT- Südajad peensaagja servaga rootsulised vahelduvalt kinnituvad lihtlehed. Lehtede pikkus on 4-6 (9) cm, laius enam-vähem samasugune. Pealt on nad tumerohelised, mõnikord veidi läikivad, alt valkjasrohelised, oranzikate karvadega roodude harunemiskohtades, leheroots paljas. Vesivõsude lehed tavalistest palju suuremad.<br />VARS- Noores eas sile, tumehall, vanemalt tekib mustjas rõmeline korp. Noored võrsed kollakasrohelised või pruunikaspunased, pungasoomused erineva suurusega, mistõttu pung on ebasümmeetriline. Tüvi rohkesti harunev, läbimõõduga kuni 1 (3) m.<br />MAA-ALUNE OSA-Taimel esineb hästiarenenud sammasjuurestik tugevate külgjuurtega, vaid savimuldadel ei arene peajuur korralikult.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid uueneb kõrge eani hästi ka kännuvõsust. Vorme paljundatakse sageli ka maha painutatud ja mullaga kaetud okstega.<br />LEVIK- Eestis tavaline kogu territooriumil.<br />KASVUKOHT- Sega- ja lehtmetsades, eelkõige salumetsas ja puisniitudel. Enamasti alumises puurindes või põõsarindes, harva ülemises puurindes. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda, soostunud muldi ei talu, põuda kannatab aga hästi. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS-Lehtede kõrge kaltsiumisisalduse tõttu takistab toorhuumuse teket ja parandab pinnast. Mesilastele väga hea meeallikas.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, kastilaudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul. Õied sisaldavad vitamiini C. Neid on kasutatud konjakite ja likööride valmistamisel. Väga sageli kasutatakse haljastuses, eriti linnades pikkade alleedena ja ridadena, sest on linna mürgiste gaaside ja tahma suhtes vastupidav. Puidust tehtud sütt on tarvitatud arstimina ja ka joonistamiseks.<br /><br />VÕRSE <br />OVAALSED PUNGAD <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkA43O7kUCqrdyJaortQCphSkrI6lT9IBoyUW_NLOE06_wZaMRcJg5ZqaRjDso_6c6NJpM0FgywjF6V5KIQbl2V9sn5ftMpcB2rh_xnoFlhKOkF9BGiYqKud1cSvbdFqRWpJT33GzIrHw/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 70px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkA43O7kUCqrdyJaortQCphSkrI6lT9IBoyUW_NLOE06_wZaMRcJg5ZqaRjDso_6c6NJpM0FgywjF6V5KIQbl2V9sn5ftMpcB2rh_xnoFlhKOkF9BGiYqKud1cSvbdFqRWpJT33GzIrHw/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538184277681797490" /></a><br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuVJqTRzTI/AAAAAAAABEA/R1UEHNzuHKA/s1600/v%25C3%25B5rse2.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 70px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuVJqTRzTI/AAAAAAAABEA/R1UEHNzuHKA/s200/v%25C3%25B5rse2.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538184159988665650" /></a><br /><br />PEENSAAGJA SERVAGA LEHT<br />ALL ROODUDE JUURES PRUUNID KARVATUTID<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuWbSTIlbI/AAAAAAAABEQ/kI5Ar104x3E/s1600/karvane.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 145px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuWbSTIlbI/AAAAAAAABEQ/kI5Ar104x3E/s200/karvane.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538185562294883762" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />LEHED <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuX3TbOR3I/AAAAAAAABEY/13ReEEE1vbc/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 165px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuX3TbOR3I/AAAAAAAABEY/13ReEEE1vbc/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538187143145211762" /></a><br /><br />VILJAD KANDELEHEGA<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuYJxyqH1I/AAAAAAAABEg/QgVCtj1gWtA/s1600/vili.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 181px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuYJxyqH1I/AAAAAAAABEg/QgVCtj1gWtA/s200/vili.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538187460534214482" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-28185568847468606232010-11-10T22:18:00.000-08:002010-11-10T22:29:18.678-08:00Harilik kuusk(Picea abies)<br />kuus, kuusepuu, nõglapuu<br />Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde.<br />Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Kui aga tüvi on murdunud või muul põhjusel maha vedelema jäänud, on seened vaid teretulnud. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada.<br />Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa.<br />Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla.<br />ELUVORM- Kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50-60 m. Igihaljas okaspuu. Vanus harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Ühekojaline.<br />KÄBI- Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel.<br />SEEME- Seemned on munajad, terava tipuga, tumepruunid. Varustatud lendtiivaga, levivad tuule abil.<br />LEHED- Okkad on 1,3-2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Püsivad puul 6-7 (10) a. Sageli võib <br />eristada valguse- ja varjuokkaid.<br />TÜVI- Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvus hallikaspruun. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt).<br />JUUR- Juurestik maapinnalähedane, seetõttu esineb sageli tuulemurdu.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb looduses peamiselt seemnetega. Harva paljuneb ka vegetatiivselt, kui juurduvad alumised vastu maapinda olevad oksad. Erinevaid vorme paljundatakse pistokstest.<br />KASVUKOHT- Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustab kuuse-kooreürask, sügavamale puidu sisse teevad laiu käike siklaste vastsed. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Juured on sümbioosis seentega (mükoriisa), näiteks kuuseriisikaga. Palju on parasiitseeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Tõsiseks probleemiks võib olla juuri mööda leviv juurepessi kahjustus, samuti kuivamine kahjurite, põua ja saastatud õhu koosmõjul.<br />KASUTAMINE- Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu.<br /><br />VÕRSED<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuLHDwjyxI/AAAAAAAABDg/lPfo1PRSrls/s1600/v%25C3%25B5rsed.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 86px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuLHDwjyxI/AAAAAAAABDg/lPfo1PRSrls/s200/v%25C3%25B5rsed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538173120166480658" /></a><br /><br />ÕIED<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuMZmBes5I/AAAAAAAABDo/-0JbTm9HMSk/s1600/%25C3%25B5ied.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 104px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuMZmBes5I/AAAAAAAABDo/-0JbTm9HMSk/s200/%25C3%25B5ied.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538174538113528722" /></a><br /><br />ISASÕIED<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuMxFPmlDI/AAAAAAAABDw/uItMsXz3U_Y/s1600/isas%25C3%25B5ied.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 180px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuMxFPmlDI/AAAAAAAABDw/uItMsXz3U_Y/s200/isas%25C3%25B5ied.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538174941631255602" /></a><br /><br />KÄBI<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuNGq-NbAI/AAAAAAAABD4/ZWpcdt8XfiQ/s1600/k%25C3%25A4bi.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 158px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNuNGq-NbAI/AAAAAAAABD4/ZWpcdt8XfiQ/s200/k%25C3%25A4bi.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5538175312536103938" /></a><br /><br />LUULETUS:<br /><br />SIIM JA KUUSK<br />Siuhti sõidab Siimu suusk,<br />Seda kõrvalt vaatab kuusk.<br />Kuusk ka ise tahaks sõita,<br />Siimu suusasõidus võita.<br />Kahjuks suuski pole tal,<br />Juured maas on sügaval.<br />Ammugi ta seda teab,<br />oled kuusk,siis seisma pead<br /><br />KURB KÄBI<br />Üks kuusk Krati kodu kõrval künkal tukub,<br />käokene kuku-kuku,kuuseladvas kukub.<br />Käbikene kallis oksalt kõrgelt kukub,<br />Krati koera katusel kaua kurvalt tukub.<br />Kratikene käbi keelega lakub,kihvadega käbikese kohe katki katkubTallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-54682867505802460192010-11-10T04:16:00.000-08:002010-11-10T04:24:09.335-08:00Hall leppHall lepp<br />(Alnus incana)<br />valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp<br />Hallil lepal on nagu meie teiselgi lepal, sanglepal, kaks nime: hall lepp ja valge lepp, mõlemad viitavad tema iseloomulikule koore värvusele, mis erinevalt sanglepa ehk musta lepa omast on helehall. Ülejäänuski erineb ta sanglepast suuresti. Kunagi ei näe me halli leppa kasvamas suure metsahiiglasena, jämeda puuna. Sagedasti moodustab hall lepp aga tihedaid lepavõsasid metsaservades ja endistel lagendikel.<br />Ka lehe järgi on teda kerge oma suguvennast eristada. Halli lepa leht on terava tipuga ning matt, sanglepa lehe tipp oleks nagu ära hammustatud ning leht on läikiv. Isasõied on urvakujulised, punakaspruunid, emasõied aga noorelt punaka käbikesena, mis valmides muutub tumepruuniks. Õied ja hiljem valmivad käbid on aga üpris sarnased, vaid kinnitumine varrele on palju lühema rootsu abil.<br />Mulla suhtes ei ole hall lepp kuigi nõudlik, pigem teeb ta seda ise pidevalt veel paremaks. Selleks on tal kaks teed. Kõigepealt elavad tema juurtel sarnaselt liblikõieliste juurtega bakterid, kiirikulised, kes seovad õhulämmastikku ja talletavad seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik.<br />Halli lepa puit sisaldab rohkesti värv- ja parkaineid, mida näitab see, et puud langetades või koorides muutub valge lõikepind õige pea punaseks. Rahva omaaegset mõttemaailma on see lepa “ruske veri” tugevasti mõjutanud. Lepp on läänemeresoome keeltes olnud vere sünonüümiks ja punase värvuse tähistajaks. Nii on lepatriinu saanud oma nime värvi järgi, mitte aga sellepärast, et ta kuidagi eriliselt lepapuud armastaks. Mitmeid linde, kelle sulestikus leidub silmapaistvat punakat tooni, on nimetatud lepalindudeks (leevikesed, punarind, siidisaba jne.). Aed-lepalind kannab seda nime ametlikult tänaseni.<br />Halli lepa käbidest tehtud tõmmis on heaks vahendiks kõhulahtisuse ja teiste kõhuhaiguste puhul. Paraja kangusega tee saamiseks tuleb klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral suud loputada või silmale kompressi teha.<br />Karjamaade ja kraaviäärte kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, millele osutab ka laialt tuntud nimetus pasklepp. Ka mitmed muud lepaga seotud keelendid on tihti halvustava maiguga: lepalehed tähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50-70 (harva 150) a. vanaks.<br />ÕIS- Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlas ühisel rootsul, käbikesekujulised, punased. Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Tuultolmleja.<br />VILI- Emasõisikute soomused puituvad valmimisel ja tekib tumepruun kuni 2 cm pikkune käbitaoline moodustis, mille sees on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi.<br />LEHT- Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4-10 cm, laius 3-5 cm.<br />VARS- Koor helehall, sile, noored võrsed (ja ka pungad) karvased. Korpa tavaliselt ei moodustu. Kujult on tüvi kõver ja looklev.<br />JUUR- Juurestik on hästi arenenud peajuure ja külgjuurtega, kuid ei tungi sügavale. Annab rikkalikult juurevõsusid. Juurtel elavad ka bakterid, kiirikulised.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb rikkalikult nii seemnetega kui vegetatiivsel teel juurevõsudega, uueneb ka kännuvõsust. Paljundada võib pistokste abil.<br />LEVIK- Eestis on tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel.<br />KASVUKOHT- Harilikult alumises puurindes kuuse-segametsades või võsastikena metsaservadel, endistel põldudel, veekogude kallastel ja puisniitudel. Mullastiku suhtes sanglepast vähem nõudlik, eelistab viljakat saviliiv- või liivsavimulda, kuid kasvab ka soostuvatel muldadel. Seisvat põhjavett talub sanglepast paremini. Võrdlemisi varjutaluv.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Juurtel kiirikulised, mis seovad õhulämmastikku: nii kuulub pinnaseparandajate hulka, mullaviljakust tõstavad ka sügisel mahalangevad kiiresti lagunevad lämmastikurikkad lehed. Puitu mädandavad parasiitseened, näiteks lepataelik. Õietolmu kasutavad mesilased toiduks. Viljad on toiduks mitmetele lindudele, näiteks urvalindudele.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Noores eas üks kiiremini kasvavaid puuliike Eestis. Puitu kasutatakse taara valmistamiseks, liha ja kala suitsutamisel, sobib ka kütteks. Koort saab suure park- ja värvainete sisalduse tõttu tarvitada naha parkimisel ja värvimisel. Ravimtaim, kogutakse käbitaolisi moodustisi, millest tehtud kuivekstrakt aitab kõhulahtisuse vastu. Parkaineterohkuse tõttu kasutatakse ka muude seedehäirete ja soolepõletike korral.<br />HALLIL LEPAL ON TÜVI SILE JA HELEHALL<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqNhlsn_4I/AAAAAAAABDA/kEKRG7axY5E/s1600/t%25C3%25BCvi.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 177px; height: 200px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqNhlsn_4I/AAAAAAAABDA/kEKRG7axY5E/s200/t%25C3%25BCvi.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537894299999928194" /></a><br /><br />HALLI LEPA LEHE TIPP ON TERAV<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjth0FMw2T6zDNWrNEH8nZvkYgi73tvT8Gk3glkozETEJNj7ENv38dQmJfZ_DsMqaX9brl-Stph0V1ZuXx20_ffM-KpsKI8ntM907FOB0eroJWxHYMcgXCV29F4LPC5OeRFsqPlCN6G1c4/s1600/lehed.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 151px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjth0FMw2T6zDNWrNEH8nZvkYgi73tvT8Gk3glkozETEJNj7ENv38dQmJfZ_DsMqaX9brl-Stph0V1ZuXx20_ffM-KpsKI8ntM907FOB0eroJWxHYMcgXCV29F4LPC5OeRFsqPlCN6G1c4/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537894714893835938" /></a><br /><br />HALL LEPP VÕRSE<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqONPnfh6I/AAAAAAAABDQ/SrSXQsmWt98/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 26px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqONPnfh6I/AAAAAAAABDQ/SrSXQsmWt98/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537895049987065762" /></a><br /><br />HALL LEPP. ÕIED<a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqOfa03ffI/AAAAAAAABDY/u5J4ELdaEOc/s1600/%25C3%25B5ied.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 116px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqOfa03ffI/AAAAAAAABDY/u5J4ELdaEOc/s200/%25C3%25B5ied.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537895362233597426" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-70283476608159331972010-11-10T04:03:00.000-08:002010-11-10T04:14:14.975-08:00SangleppSanglepp<br />(Alnus glutinosa)<br />must lepp, emalepp, soolepp, seatamm<br />Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas. Tihti võime teda kohata ka madalsoos. Niiskus teda ei hirmuta, samuti mitte külm, mis võib niisketel aladel tavalisest sagedamini esineda. Kuid ta ei talu liigset varju ja kaua seisvat põhjavett. Istutada tasub teda vaid viljakale mullale, sest mujal ei saavuta sanglepp oma täit hiilgust.<br />Sanglepp on omapärane ja kahtlemata ilus puu. Hästi torkab silma tema tumepruun või hallikas, vahel peaaegu must ja väga paks koor. Selle järgi on ta oma teise nime saanud: must lepp. Erinevalt meie teisest lepast, hallist lepast, kasvab ta tõeliseks puuhiiglaseks, kel võib jämedust olla niipalju, et kaks meest ei ulatu ümbert kinni võtma ja kõrgust ligi 30 meetrit. Kaunis on ka tema tumeroheline läikiv lehestik. Lehtede järgi on teda lihtne eristada hallist lepast. Nimelt on sanglepal lehetipp tömp või sageli isegi sisselõikega, halli lepa leht aga terava tipuga, umbes nagu kasel.<br />Kui me puud veel lähemalt silmitseme, näeme, et kuigi lepp pole okaspuu, on tal siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on.<br />Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele.<br />Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone. See näitab, et puus on peidus mitmeid huvitavaid värvaineid. Neid õppisid inimesed juba ammu kasutama, peale selle leidsid nad sanglepa ka naha parkimiseks sobiva olevat. Peale kõige muu on sanglepp ka tuntud vastupidava niiskuskindla ehitusmaterjalina, temast valmistatakse vineeri ja mööblit. Kindlast on kõik maalapsed näinud, et isa suitsusingi tegemiseks toob metsast just neid punaseid puid: sanglepp annab lihale kauni läike ja hea maitse. Lõpuks võib teda ka niisama kütteks kasutada, kuid kes seda raatsib, sest igast puuhalust võib ka midagi huvitavad nikerdada, kuna must lepp sobib pehme ja hästi töödeldava puidu tõttu selleks suurepäraselt.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m. Saab kuni 100-130 a. vanaks.<br />ÕIS- Lahksugulised tuultolmlejad õied. Isasurvad on 4-7 cm pikad, rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlais ühisel rootsul, käbikesekujulised ja punased. Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsi lõpus või aprillis.<br />VILI- Lame väike üheseemneline pähklike on ümbritsetud kitsa tiivaga. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Tumepruunid käbid jäävad puu otsa pikaks ajaks, nende pikkus on 1,2-2 cm ja läbimõõt kuni 1 cm.<br />LEHT- Varrel vahelduvalt paiknevad sulgroodsed rootsuga lihtlehed on kujult äraspidimunajad või ümmargused, iseloomuliku pügaldunud või tömbi tipuga, pealt tume- ja alt helerohelised, noorelt kleepuvad. Leheserv on tipuosas kahelisaagjas, alusel terve.<br />VARS- Noored võrsed on kolmekandilised, siledad, vahel kleepuvad, punakaspruunid, heledate kriipsukestega. Vanemas eas on koor tumepruun kuni hallikas, rõmeline, moodustub paks korp. Tüvi laasub kiiresti.<br />JUUR- Juurestik on hästi arenenud peajuure ja tugevate külgjuurtega, pindmine. Juurtel esinevad mügarbakterid.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb eelkõige seemnetega, mis idanevad hästi ja kiiresti, levikule aitavad kaasa kevadised vooluveed. Uueneb hästi nii seemneist kui kännuvõsudest, juurevõsusid annab harva. Paljundada võib ka pistokstest.<br />LEVIK- Eestis tavaline, rohkem niiskematel aladel, eriti Lääne-Eestis.<br />KASVUKOHT- Kasvab puurindes lodumetsades, jõekallastel, puisniitudel ja luidetel. Eelistab hästi lagunenud huumusrikkaid madalsoomuldi. Liigniiskuses kasvab vaid liikuva põhjavee korral. Valguselembene. Hea külmakindlusega.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Juurtel on mügarbakterid, mis seovad õhulämmastikku - nii kuulub pinnaseparandajate hulka. Puitu mädandavad parasiitseened, näiteks lepataelik. Õietolmu kasutavad mesilased toiduks. Viljad on toiduks mitmetele lindudele, näiteks urvalindudele.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, kuivanult roosakas, vees vastupidav. Sellest toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks, hinnaline suitsutatud toodete valmistamisel (annab tootele kuldkollase värvuse, läike ja hea maitse). Sanglepast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi muusikariistu. Koor sisaldab park- ja värvaineid (sobivad naha värvimiseks ja parkimiseks). Puidust tehakse ka sütt ja äädikhapet. Haljastuses kasutatakse mitmeid dekoratiivseid vorme. Ravimtaim, käbisid kasutatakse seedehäirete korral.<br />SANGLEPAL ON TÜVEKOOR MUSTJAS, KROBELINE<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqKklNnNmI/AAAAAAAABCY/6sDTVEHpZz0/s1600/koor.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 175px; height: 200px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqKklNnNmI/AAAAAAAABCY/6sDTVEHpZz0/s200/koor.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537891052874577506" /></a><br />SANGLEPA LEHT ON TÖMP VÕI ISEGI PÜGALDUNUD,(ILMATIPUTA)<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqLCE9g-BI/AAAAAAAABCg/MoRcszD_Oqw/s1600/lehed.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 159px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqLCE9g-BI/AAAAAAAABCg/MoRcszD_Oqw/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537891559613200402" /></a><br />SANGLEPP.VÕRSE<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqLleu5oQI/AAAAAAAABCo/uF_yNCoFzbs/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 61px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqLleu5oQI/AAAAAAAABCo/uF_yNCoFzbs/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537892167826645250" /></a><br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqLleu5oQI/AAAAAAAABCo/uF_yNCoFzbs/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 61px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqLleu5oQI/AAAAAAAABCo/uF_yNCoFzbs/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537892167826645250" /></a><br />ÕIED<br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqMMhXi7sI/AAAAAAAABCw/WZgFMi2cW5g/s1600/%25C3%25B5ied.BMP"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 152px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqMMhXi7sI/AAAAAAAABCw/WZgFMi2cW5g/s200/%25C3%25B5ied.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537892838548893378" /></a><br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqMdBFsaxI/AAAAAAAABC4/Inn-8ydwU2o/s1600/imagesCAJAW215.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 150px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqMdBFsaxI/AAAAAAAABC4/Inn-8ydwU2o/s200/imagesCAJAW215.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537893121941859090" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-73173885548338846692010-11-10T03:59:00.000-08:002010-11-10T04:02:36.605-08:00PajuPaju<br />(Salix)<br />pai, pao, remmelgas, raag, raid, lember<br />Pajud on suur ja huvitav taimeperekond. Maailmas on neid üle 300, Eestis aga looduslikult 20 liiki. Kõikidel on ühine ladinakeelne perekonnanimi, kuid eesti keeles on osa neist endale saanud nimeks hoopis remmelgas. Peale nende liikide leidub kõikjal ka rohkesti selliseid puid, mis on kasvanud seemnest, mis on tekkinud kahe eri liigi ristumisel. Selline asi on pajude hulgas üpris tavaline. Tekkinud taimi nimetatakse aga hübriidideks. Hübriidid muudavad pajude määramise raskeks, kuid “puhtad” isendid on küllaltki kergesti ära tuntavad.<br />Botaanikud ütlevad, et pajude heaks eristamistunnuseks teistest puudest on pungad, mida katab vaid üks soomus. Praktikud lisavad aga, et tavaliselt on paju oksad harukordselt hästi painduvad. Pajuurva tunneb aga igaüks niisamagi ära. Pajude perekond on väga mitmekesine, ta ei koosne ainult suurtest ilusatest pargipuudest. Väga palju on Eestis liike, kes moodustavad tiheda pajutihniku metsaserval või võsa raietööde või põlengu järel tekkinud lagendikul. Usinasti kipuvad nad metsastama ka hooletusse jäetud heinamaid: viie aastaga katab niitu peaaegu hävitamatu pajuvõsa. Kuid osa pajuliike ei kasvagi suuremaks kui on mustika- või pohlataim. Selliseid puittaimi nimetatakse kääbuspõõsasteks. Nemad kasvavad enamasti külmadel arktilistel aladel, kus ükski kõrgem taim talvetuiskudega ellu ei jää. Surmast võivad pääseda vaid need, kes on kaitsva lume all. Osa pajusid kasvab kuivas, suur osa aga niiskes. Nii kasutatakse neid nii liivaluidete kui ka veekogude kallaste kinnistamiseks.<br />Paju koor on tuntud ravimtaimena palaviku, reuma, bronhiidi, läkaköha ja veel paljude tõbede puhul. Kuid väga ammusest ajast on teda kasutatud naha parkimiseks. Öeldakse isegi, et väga suure parkainesisalduse, kiire kasvu ja laia leviku tõttu on ta nahaparkimise tooraine number üks ka tööstuses. Lehtedest ja koorest on saadud ka kollast ja musta värvi. Ning loomulikult tunnevad kõik laialt levinud pajuvitstest punutisi. Neist saab oskuslik meister põimida peaaegu kõike. Mesinikud hindavad pajusid aga kui peaaegu ainsat meetaime varakevadel. Kuna paljude puude tüved on väga jämedad, siis on ka puit kasutusele võetud. Sellest tehakse paberit, vineeri, tselluloosi, samuti on ta keemiatööstuse tooraineks.<br />Kuid peamine on siiski pajude väärtus ilupuuna. Erinevad liigid sobivad kokkuvõttes kõikidesse kasvutingimustesse. Osadel on ilusad läikivad, tumerohelised, hõbedased või punakad lehed. Teistel on suured kaunid urvad. Kolmandatel pikad kaunilt rippuvad oksad. Mõnel aga omapärane ümara kujuga võra. Paljudel liikidel on mitu head omadust. Ka nende paljundamine on lihtne: tuleb vaid oksajupp või vai maasse pista ja sellele tulevad piisava niiskuse korral ise juured alla.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Perekond paju kuulub sugukonda pajulised.<br />ELUVORM- Perekonnas on liigid kõrgetest puudest kuni kääbuspõõsasteni. Heitlehised, kahekojalised, mitmeaastased.<br />ÕIS- Lahksugulised, koondunud püstisteks või rippuvateks urbadeks. Urvad tekivad külgpungadest. Õiekate puudub, selle asemel esinevad kaks meenääret. Emasõies üks emakas, millel üks emakakael. Isasõies tavaliselt kaks tolmukat, harva 3-5. Enamik pajusid on putuktolmlejad.<br />VILI-Kupar ühepesaline, kahepoolmeline. Seemned on väikesed, arvukad, lendkarvaga, valmivad kuu jooksul pärast õitsemist.<br />LEHT-Nahkjad lühikese rootsuga tavaliselt vahelduvalt kinnituvad sulgroodsed lihtlehed. Sageli näärmeliselt saagja servaga. Paljudel liikidel on leherootsul näärmetäpikesed. Lehe kuju peaaegu ümarast kitsaslineaalseni, pikkus sentimeetrist paarikümneni. Värvus helerohelisest hõbedase või punakani. Osadel liikidel on lehed tugevasti läikivad, osadel tuhmid.<br />VARS-Tüvi on puukujulistel pajudel tavaliselt jäme, kaetud sügavate vagudega korbaga. Pungad on ühe pungasoomusega.<br />MAA-ALUNE OSA-Juurestik hästi arenenud, vees moodustavad lisajuuri.<br />PALJUNEMINE-Looduses paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnetega, kuid paljundatakse eelkõige vegetatiivselt: pistokste ja vaiadega. Seemnetest kasvavad sageli hübriidid. Uuenevad kännuvõsust.<br />LEVIK-Eestis kasvab looduslikult 20. Kõikjal sagedad.<br />KASVUKOHT-Valguslembesed. Paljud liigid taluvad väga hästi kevadisi üleujutusi. Teised on kuivemate kasvukohtade taimed, põõsa- või puurindes okaspuu-, lehtpuu- ja segametsades. Mullastiku suhtes on enamik liike vähenõudlikud. Külmakindlad.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS-Sageli metsa moodustumise pioneerliigid raiesmikel, põlendikel, söötidel ja soodel. Pajuvõsades elavad ja toituvad paljud putukad ja imetajad, varjuvad ja pesitsevad linnud. Söök koduloomadele. Oluline nektariallikas varakevadel.<br />KAITSE-Eestis on kaitse all üks liik: hanepaju, kes kuulub II kaitsekategooriasse. Liiki ohustab tallamine.<br />KASUTAMINE-Puitu kasutatakse ehituses, keemiatööstuses, tselluloosi tootmiseks, vineeriks, lookadeks, vitsu punumiseks (korvid, korvmööbel, iluesemed), koort nahatööstuses parkimisel, samuti nööri, mattide jms. valmistamiseks. Tähtsad meetaimed, varakevadel praktiliselt ainukesed nektariallikad. Mitmeid liike kasutatakse pinnase kinnistamisel ja lumekaitseistandustes. Kiirekasvulisena kasvatatakse pajusid energiavõsana. Laialt kasutatakse haljastuses: pikkade rippuvate okstega, keraja võraga, pikkade, läikivate või hõbedaste lehtedega, suurte urbadega jms. vormid. Annavad värvaineid. Hõbe-, raag- ja rabeda remmelga koort on kasutatud ravivahendina keedisena reuma, palaviku, bronhiidi, läkaköha, sisemiste verejooksude ja neeru- või mao- ning soole limaskestade põletike korral. Ka peapesuks koos takjajuurtega juuste väljalangemise ja kõõma vastu.<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqJtQUSz4I/AAAAAAAABCQ/HmFvoS8ATOs/s1600/paju.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 129px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqJtQUSz4I/AAAAAAAABCQ/HmFvoS8ATOs/s200/paju.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537890102372650882" /></a><br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqJo7LoAGI/AAAAAAAABCI/SH7LN7_gNsI/s1600/remmelgas.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 150px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqJo7LoAGI/AAAAAAAABCI/SH7LN7_gNsI/s200/remmelgas.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537890027979669602" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-52596182015810112772010-11-10T03:28:00.000-08:002010-11-10T03:57:46.542-08:00Harilik toomingasHarilik toomingas<br />(Padus avium)<br />tumilgas, tuum, toom, meied<br />Toomingas on kindlasti kõigil silme ees kevadise, valgeid õiekobaraid täis kauni puuna. Paljudele meenub ka tugev lõhn, mis on juba kaugelt tunda. Sageli vaadatakse õiget kartuli mahapaneku aegagi toominga järgi. Toominga õitsemise põhjal on ilmatargad ka mitmeid ennustusi teinud. Kuid alati ei olegi sellise ilusa puu imetlemine päris ohutu. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Kuid ilus pargipuu on toomingas siiski. Mõnel pool võib näha ka täidisõielisi või roosade õitega vorme.<br />Ta ei ole kasulik ainult ilupuuna, vaid ka ravimtaimena. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Kui terved marjad kokku korjata ja ära kuivatada, siis ei pea neilt kive välja võtma. Nii saame hea teematerjali. Võttes supilusikatäie kuivatatud marju klaasi vee kohta ja keetes seda segu veel paarkümmend minutit on meil rohi valmis, aga marjad tuleb enne joomist välja kurnata. Saadud teed juuakse kaks või kolm korda päevas pool klaasi korraga kõhulahtisuse ja ka paljude teiste seedehäirete korral. Ka toominga lehtedest ja õitest valmistatud tee on ravim, see aitab leevendada palavikku.<br />Vähem on kasutatud toominga puitu, peamiselt lihtsate põllutööriistade valmistamiseks ja puidutöömeistrite töölaual. Toomingavitsad sobisid nõuvitsteks, korvivõrudeks ja sidumisväätideks. Toominga koort on kasutatud riide kollaseks või pruuniks värvimisel.<br />Toomingat ründavad kahjurid võivad levida ka viljapuudele. Seepärast ei soovitata toomingaid viljapuuaedade läheduses kasvatada. Üks sagedamini kohatav toominga kahjur on võrgendikoi. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed, kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema.<br />Lõpuks veidi toominga äratundmisest ajal, mil tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe tema vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb toomingapuu ära valgete kriipsukeste järgi noorel võrsel või talvel hele- ja tumepruunides toonides triibuliste teravate pungade järgi.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda toomingas.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas sageli põõsakujulisena. Ühekojaline. Kõrgus kuni 16 m.<br />ÕIS- Õied 10...12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga, viietised, kellukja õiepõhjaga. Õiekate kaheli. Õitseb mai lõpul ja juuni algul.<br />VILI- Läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7...0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline, söödav. Valmivad augustis ja septembris, levivad lindude abil.<br />LEHT- Piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised, pikkus 4...10 cm ja laius 2...6 cm. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega.<br />VARS- Tüvi rohkesti harunev, koor mustjashall, tuhm, läbimõõt kuni 40 cm. Noored võrsed läikivad ja oliivrohelised, hiljem muutuvad punakaspruunideks, iseloomulike valkjaskollaste kriipsudega. Koorel, puidul kui ka lehtedel on iseloomulik vänge lõhn ja maitse. Pungad näivad triibulised, sest soomused on tumepruunid, kuid soomuste servad on helepruunid.<br />MAA-ALUNE OSA- Keskmiselt arenenud sammasjuurestik.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu- ning juurevõsust.<br />LEVIK- Eestis tavaline.<br />KASVUKOHT-Võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu- ja lodumetsades, puisniitudel. Harilikult alumises puurindes või põõsarindes. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Külmakindel. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks. Võrdlemisi aeglase kasvuga.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS-Toomingal esineb kahjuritest näiteks toominga-võrgendikoi. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid (lämmastikku, kaaliumi, kaltsiumi) ja kõdunevad kiiresti.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit kollakaspruun, pehme, sitke, kasutatakse põllumajanduses ja tisleritöödes. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Nii lehed, õied kui ka koor eritavad rikkalikult fütontsiide. Peamine on siiski dekoratiivne tähtsus, eriti ilus kevadisel õitsemise ajal. On olemas roosade õitega ja täidisõielisi vorme. Marju kasutatakse ravimina. Teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort.<br /><br />Toomingas kevadel<br />kõige kenam.<br />Õitseb ja lõhnab<br />teistest enam.<br /><br />VÕRSED<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqGLHQu9JI/AAAAAAAABBQ/yLBh0e9J4xM/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 38px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqGLHQu9JI/AAAAAAAABBQ/yLBh0e9J4xM/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537886217291363474" /></a><br /><br />LEHED PIKLIK MUNAJAD<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqGXfitUKI/AAAAAAAABBY/sAl8QW9awdY/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 195px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqGXfitUKI/AAAAAAAABBY/sAl8QW9awdY/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537886429967634594" /></a><br /><br />ÕITSEV VÕRSE<br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqGjx67z_I/AAAAAAAABBg/mX6HJhJ-Cyw/s1600/%25C3%25B5itsev.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 117px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqGjx67z_I/AAAAAAAABBg/mX6HJhJ-Cyw/s200/%25C3%25B5itsev.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537886641059516402" /></a><br /><br />PUNGAD<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqG5Juvj4I/AAAAAAAABBo/MdRZDHkcPP4/s1600/pungad.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 87px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqG5Juvj4I/AAAAAAAABBo/MdRZDHkcPP4/s200/pungad.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537887008228085634" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />TERAVSAAGJAS NÄÄRMELINE LEHESERV, <br /> LEHELABA ALUSEL 2 NÄÄRET<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqbz4BU04So2LrhNYNxbH6g35U5HkpWzINZfS6LzftwgA856tY1EdT8fmjMcGYkqC-hVkYRhv1rhaCGJNZnEk3noDJGfvAUg7F6eo94fRAN0ecxYT_YwL3GNFbYthQuzJx4yyznQTcIcA/s1600/leht.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 146px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgqbz4BU04So2LrhNYNxbH6g35U5HkpWzINZfS6LzftwgA856tY1EdT8fmjMcGYkqC-hVkYRhv1rhaCGJNZnEk3noDJGfvAUg7F6eo94fRAN0ecxYT_YwL3GNFbYthQuzJx4yyznQTcIcA/s200/leht.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537887596202638946" /></a><br /><br />VILJAD<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEij7O1nIAyQqjlKXb7kwn6aGkv4q6t6ykyfQYJRYP1H6bLp-9ynKtIHPLo1qZZYLA2NkNEApNhzdWQZ-5k33eJrwq9NdQ-2XcdraayA9duuQrwCGppnwilWjdVBF2KUmZR0BdO-zKjLGzU/s1600/VILJAD.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 159px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEij7O1nIAyQqjlKXb7kwn6aGkv4q6t6ykyfQYJRYP1H6bLp-9ynKtIHPLo1qZZYLA2NkNEApNhzdWQZ-5k33eJrwq9NdQ-2XcdraayA9duuQrwCGppnwilWjdVBF2KUmZR0BdO-zKjLGzU/s200/VILJAD.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537888165732357234" /></a><br /><br /><br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqIo25WMeI/AAAAAAAABCA/TFI4Fyb6SUY/s1600/imagesCAFIOJDX.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 133px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqIo25WMeI/AAAAAAAABCA/TFI4Fyb6SUY/s200/imagesCAFIOJDX.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537888927317635554" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-88573824407215181212010-11-10T03:16:00.000-08:002010-11-10T03:27:23.139-08:00Harilik sarapuu(Corylus avellana)<br />pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas<br />Sarapuu nime päritoluks võiks pakkuda seda, et tema peenikestest vitsadest saab sara ehk aeda valmistada. Tegelikult on põhjus aga hoopis muus. Nimelt oli varem Põhja-Eestis rohkesti aedasid, sarasid, milles kasvasid need pähkleid kandvad puud. Sealt ongi Põhja-Eestis levinud sarapuu, seevastu Lõuna-Eestis aga pähklipuu.<br />Erinevalt kreeka pähklist on meie sarapuu vili tõeline pähkel. Pähkli sees on seeme, mida igaüks on süüa proovinud. Mõnele tekitavad pähklid kergeid allergilisi nähtusid, aga enamikele on need meeldivaks maiuspalaks. Kes ei ole ise pähklimetsas käinud, see võib-olla ei olegi saanud maitsta meie oma pähklit, sest poes müüdavad tuuakse kaugemalt sisse ja on tihti hoopis teist liiki sarapuude omad. Kultuursarapuude ühisnimi on funduk. Kuid sageli töödeldakse pähklid ümber. Nii valmistatakse nendest kompvekke, halvaad, sokolaadi, pähklisaia ja palju muudki, eelkõige aga pähkliõli. Pähkliõli on väga hinnatud paljude toidumeistrite juures, kuid seda kasutatakse ka kaunite värvide ning ilusa läikega lakkide segamiseks.<br />Oma väärtus on ka sarapuu puidul. Temastki võib sarasid meisterdada. Siiski saab temast rohkemat. Kui sarapuu puit ära poleerida, jääb ta väga kaunis. Seetõttu kasutatakse teda mööbli tootmiseks, väikeste iluesemete valmistamiseks ja ka kaunist materjali nõudvate viimistlustööde tegemiseks. Varem kasutati sarapuu jämedamaid vitsu tünnivitsadena, peenemad olid aga heaks materjaliks punutiste valmistamisel.<br />Ka aiakaunistuseks pole see metsapuu paha. Temast saab tihedaid kaitsehekke, mis septembris annavad pealegi veel head maitsvat saaki. Võrratult kaunis on ilupuuna sarapuu punaselehine vorm, mille lehed on kogu aeg tumepunased. On olemas ka kollaseid ja lõhestunud lehtedega vorme. Ilupuuna on iga sarapuu väga kaunis kevadel õitsemise ajal, tal on pikemad ja kaunimad urvad kui teistel Eesti puudel. Pähklite saamiseks on aretatud hulganisti hea toiteväärtusega suuri ja õhukese koorega vilju kandvaid sorte.<br />Kuidas aga sarapuud ära tunda, kui tal pähkleid küljes pole? Kui on suvi, siis maksab vaadata lehte. Tema lehe kõige laiem koht on teravale tipule väga lähedal ning leht on pehme, noorelt isegi karvane. Noored oksad on samuti sageli karvased. Talvel aga tuleb vaadata pungi. Need on rohekad või harvem punakad, pisut lapikud ning servas väikeste ripsmetaoliste karvadega.<br />Ja veel üks huvitav asi. Pähklil käies olete kindlasti märganud, et osadel on pisike auk sees. Sellises viljas ei ole aga mingit tuuma. See on kõik ühe väikese mardika töö. Nimelt pähklikärsakas muneb oma munad noore pähkli sisse, munadest kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda sarapuulised, perekonda sarapuu.<br />ELUVORM- Rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5-8 m.<br />ÕIS- Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja.<br />VILI- Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune. Pikkus kuni 1,8 cm. Valmivad augusti lõpul või septembris, kuni 5-kaupa kobaras. Seemneaastad 3-5 a. järel.<br />LEHT- Äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert.<br />VARS- Pruunikashall, sile vars. Noored võrsed on pruunid, karvased. Tüveharude läbimõõt kuni 25 cm. Pungad sageli rohekad, harvem punakad, servas ripsmeliste karvadega, veidi lapikud.<br />MAA-ALUNE OSA- Juurestik on hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb peamiselt seemnetega, mille levikule aitavad kaasa pähkleid talveks varuvad loomad. Uueneb ka vegetatiivselt kännuvõsust, juurevõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Võimalik paljundada ka pistokstest.<br />LEVIK- Tavaline kogu Eestis, enam Lääne- ja Põhja-Eestis<br />KASVUKOHT- Kasvab põõsarindes ja alumises puurindes sega- ja lehtmetsas ja kaldavõsastikus ning raiesmikul, loometsas, salumetsas, looniidul, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv, kasvab hästi ka raiesmikel. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva. Üldiselt külmakindel, kuid karmimatel talvedel võivad kahjustuda viimase aasta võrsed.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Parandab pinnast, sest lehed kõdunevad kiiresti. Viljad on söögiks loomadele, eelkõige oravatele ja hiirtele. Pähkleid hävitab pähklikärsakas<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit punakasvalge, painduv, vastupidav. Sirgeid noori tüvesid kasutatakse tünnivitsadeks, peenemaid punumiseks. Poleerimisel saab kauni ilme, seetõttu kasutatakse ka mööbli valmistamiseks ja viimistlemiseks. Puidust saadakse ka joonistussütt. Koor sisaldab värvaineid. Söögiks tarvitatakse pähklite sees olevaid lihakaid seemneid, on kõrge toitväärtusega. Sisaldavad 60-70% rasvu ja hulganisti valke. Pähklitest saadud õli kasutatakse toiduks, värvide ja lakkide tootmiseks. Kuna taim on väga tihe, siis on hea kaitseistanduste rajamiseks. On aretatud mitmeid kultuursorte eriti suurte viljadega ja dekoratiivsete lehtedega. Varakevadel on tähtis meetaimena.<br /><br /><br /><br />Sireli-sareli sarapuu,<br />Pihkel-pähkel, pähklipuu,<br />Siis,kui käes on juulikuu,<br />pähklid juba pähklipuul<br /><br />VÕRSED <br /> ISASURBADEGA KARVANE VÕRSE <br /> <br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqAWN3vPEI/AAAAAAAABAo/iafPRHwrGew/s1600/v%25C3%25B5rse.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 66px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqAWN3vPEI/AAAAAAAABAo/iafPRHwrGew/s200/v%25C3%25B5rse.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537879810974366786" /></a><br /><br />EMASÕIS<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqAmH2RAmI/AAAAAAAABAw/F3T9ZI6M5h0/s1600/%25C3%25B5is.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 115px; height: 200px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqAmH2RAmI/AAAAAAAABAw/F3T9ZI6M5h0/s200/%25C3%25B5is.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537880084235485794" /></a><br />Harilik sarapuu<br /><br />LEHED ÄRASPIDIMUNAJAD<br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqA1Iv1YRI/AAAAAAAABA4/CgKtVv6Oqq4/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 135px;" src="http://2.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqA1Iv1YRI/AAAAAAAABA4/CgKtVv6Oqq4/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537880342174982418" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />LEHEROOTS JA LEHEROOD ALT KARVASED<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqBEnydpoI/AAAAAAAABBA/OwR_T01YLk0/s1600/karvane.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 120px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNqBEnydpoI/AAAAAAAABBA/OwR_T01YLk0/s200/karvane.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537880608205547138" /></a><br /><br />PÄHKLID<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjorT1Y8nLRh4-DBa4_PVbsJOezZxwv2g2KFmY4jtTZ7Xj0LzH3OfWorHEig2fqMf4b8K5IdZlK8kB1pGnTFvqap1GpQkHEZ_f34xOzSxXf4akt2pi1Tp7ob6zMOCsMAZWSo-dE6F4rg38/s1600/p%25C3%25A4hkel.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 177px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjorT1Y8nLRh4-DBa4_PVbsJOezZxwv2g2KFmY4jtTZ7Xj0LzH3OfWorHEig2fqMf4b8K5IdZlK8kB1pGnTFvqap1GpQkHEZ_f34xOzSxXf4akt2pi1Tp7ob6zMOCsMAZWSo-dE6F4rg38/s200/p%25C3%25A4hkel.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537880805917364306" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-50234162983047565902010-11-10T02:05:00.000-08:002010-11-10T02:26:02.624-08:00Harilik pihlakasHarilik pihlakas<br />(Sorbus aucuparia)<br />pihelgas, pihlak, pihl, pihlapuu<br />Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Ilu ei kõlba aga alati patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas.<br />Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel.<br />Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid kevadiste õiekobarate ja sügiseste marjade ilu tõttu leida haljasaladelt. Sügisel kaunistab puud veel tavaliselt erkpunane leherüü. Kuid õunaaedade läheduses ei ole ta soovitud puu, sest pihlakas ja õunapuu on lähedad sugulased ning pihlaka kahjurid on samad, mis õunapuul. Ka vilju nimetatakse mõlemal õunviljadeks.<br />Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Linnud annavad aga pihlakale palju rohkem vastu kui inimene. Nimelt jäävad seemned linnu sees seedimata ja kukuvad koos väetisehunnikuga maha, see ongi pihlaka peamine levimisviis. Inimene on punastest pihlakatest lugu pidanud juba ammustest aegadest. Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning teiste hingamisteede hädade puhul. Isegi nõrkushood peletatakse pihlakamarjadega minema. Samadel eesmärkidel on tehtud teed pihlaka kreemikatest õitest, kuid see on veidi nõrgema toimega. Pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib, siis võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu. Pihlakamarjadest on ka tööstuses palju head tehtud. Temast saab keediseid, mahlasid, veine, likööre.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda pihlakas.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, alusmetsas kasvab ka põõsana. Ühekojaline. Kõrgus 10-15 (20) m. Vanus 80-100 (300) a.<br />ÕIS- Õied valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis, peaaegu igal aastal rikkalikult. Putuktolmleja.<br />VILI- Viljaks on kerajas punane või oranzpunane mõrkja maitsega õunvili, mille läbimõõt on kuni 1 (1,5) cm. Seemneid viljas harilikult kolm. Valmivad septembris ja oktoobris. Levivad peamiselt lindude abil.<br />LEHT- Paaritusulgjad 11-15 lehekesega liitlehed. Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt.<br />VARS- Tüve koor sile, läikiv, hallikas, vanemas eas tekib pikipragudega korp. Tüve läbimõõt on kuni 30-40 (50) cm. Noored võrsed karvased, hallikaspruunid. Pungad on kaetud iseloomulike siidjate karvadega.<br />MAA-ALUNE OSA- Taimel on maapinnalähedane sammasjuurestik<br />PALJUNEMINE- Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest.<br />LEVIK- Sage kogu Eestis.<br />KASVUKOHT- Segametsades ja nende servadel, praktiliselt kõigis metsatüüpides, ka puisniitudel. Sagedamini põõsarindes, harvem alumises puurindes. Külmakindel. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusenõudlus kasvab. Mulla suhtes leplik, eelistab värskeid ja niiskeid saviliiv- ja liivsavimuldi.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Paljudele lindudele on marjad söögiks: kuldnokkadele, rästastele, varblastele, siidisabadele. Kuna haigused ja kahjurid ühtivad üldiselt õunapuu omadega, siis pole soovitatav õunapuuaedade läheduses kasvatada.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Viljad söödavad, eriti maitsvad peale külmi, sisaldavad mitmeid suhkruid, õun- ja sidrunhapet, parkaineid. Kasutatakse mahla, keediste ja veinide tegemisel. Puit punakaspruun, kõva, raske, sobib mööbli ja tööriistade valmistamiseks. Dekoratiivpuuna on eriti ilus kevadel õitsemise ajal ja sügisel punaste viljade valmimisel, ka lehed muutuvad sügisel punaseks. Marju kasutatakse ravimina, eelkõige vitamiiniteena. Soodustab neerude tegevust, aitab kaasa köha ja maokatarri ravimisel. Kuiva köha, külmetuse ja üldise nõrkuse peletamisel on tarvitatud ka pihlakaõitest valmistatud teed. Marjadest toodetakse õunhapet, on kasutatud veel likööri- ja veinitööstuses, keediste valmistamiseks. Liigne marjade söömine võib esile kutsuda ka mürgistuse. Noori võrseid on kasutatud värvimiseks musta värvuse saamisel.<br />VALGE SIIDKARVADEGA <br />LADVAPUNGAD <br />EBAÜHTLASELT SAAGJAS LEHESERV <br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpw54jFzjI/AAAAAAAABAI/jPPeM8kBQi4/s1600/pungad.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 129px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpw54jFzjI/AAAAAAAABAI/jPPeM8kBQi4/s200/pungad.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537862831539867186" /><br /></a><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4QucmZta_3cNn2MQvp0ou6PbLG3ILG35OmRjNvcVSZJ7pjvnQC-QAq_SZV-1gyPvtaiGKle0zGnnmS7NsxNT_WrS3x88LcsAusfKAZmNf6_qmfd12SyD707exzBa0epxKd-4LZleDJPU/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg4QucmZta_3cNn2MQvp0ou6PbLG3ILG35OmRjNvcVSZJ7pjvnQC-QAq_SZV-1gyPvtaiGKle0zGnnmS7NsxNT_WrS3x88LcsAusfKAZmNf6_qmfd12SyD707exzBa0epxKd-4LZleDJPU/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537863530997377442" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br />Pihlakamarjad punased,<br />pihlalehed kollased.<br />pihlalaulud sügisest,<br />pihlaluule tuulest.<br /><br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpy8Z2eTQI/AAAAAAAABAg/44KK4C1p_zQ/s1600/pilt_250%255B1%255D.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 199px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpy8Z2eTQI/AAAAAAAABAg/44KK4C1p_zQ/s200/pilt_250%255B1%255D.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537865073862528258" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-59391621544442318692010-11-10T01:51:00.000-08:002010-11-10T02:02:23.824-08:00Harilik hobukastanHarilik hobukastan<br />(Aesculus hippocastanum)<br />kastanipuu, taanipuu, okasõunapuu, kastanje<br />Kes ei tunneks meie tavalist kastanipuud! Kõik on mänginud tema mõnusate munakujuliste seemnetega. Botaanikud ütlevad aga, et päris kastan kasvab hoopis soojemas kliimas, tema viljad on söödavad ja lehed lihtlehed. Meie puu õige nimi on hoopis hobukastan. Tema liitlehed, meenutavad veidi inimese laialiaetud sõrmedega kätt. Siiski on tema “käelaba” praktiliselt olematu, “sõrmed” palju laiemad, ning tavaliselt on neid lehekesi ühel suurel liitlehel seitse, seega kaks rohkem kui inimese käel sõrmi.<br />Head mängumunad on puu all vaid sügisel. Neist saab teha huvitavaid loomakesi, ehitada terveid linnu. Kuid aednikud hindavad hobukastanit eelkõige kauni lehestiku ja eriti kevadiste suurte õisikute tõttu. Need valged õisikud katavad terve puu. Nii paistab hobukastan eemalt vaadates kevade lõpuks küünaldega ehitud jõulupuuna. Kui aga julgus kokku võtta ja seda imepuud lähemalt uudistama minna, siis ei pea kahetsema. Tema õied ei olegi lihtsalt valged. Neil on sees ka kollast ja punast. On leitud, et õitsemise algul on kollast rohkem ja aegamööda muutub see punakaks. Ka õie kuju on huvitav. Tal on näha erineva suurusega ripsmelisi kroonlehti, millede vahelt ulatuvad välja pikad tolmukate niidid. Pikad peavad need olema seepärast, et õietolm ikka kindlasti ühest õiest teistesse saaks. Kui seda ei juhtuks, siis ei tuleks ka "kastanimune". Usinate putukate tolmeldamistöö ei jää tasustamata. Nad saavad rikkaliku nektarikoorma. Kevadel võib hobukastanipuu ümber näha sumisemas sadu mesilasi.<br />Kuid ka tohtrite hulgas on hobukastan hinnatud. Nad on valmistanud temast arvukaid rohtusid väga paljude tõbede vastu. Kõige rohkem on kasutatud seemneid reuma, köha ja veresoonte laienemise puhul. Õitest tehtud teed on kasutatud kinnistina, koort aga seedetegevuse ergutamiseks ning köhavastase vahendina. Koorest tehtud keedisega on ravitud paiseid. Arstid on hobukastanit kasutanud veel paljude rohtude valmistamisel, mis aitavad igasuguste keeruliste nimedega haiguste puhul.<br />Kuid "kastanimune" otsides ja kogudes peab teadma, et neid ümbritsev roheline ogaline kest on mürgine. Seetõttu tuleb jälgida, et väikesed lapsed seda suhu ei paneks. Võib tekkida põletik maos ja sooles, või valguvad silmapupillid laiaks ning häirub nägemine. Seega: hobukastani pruune seemneid oma rohelisest kestast vabastades ei tohi appi võtta hambaid.<br />Kasutatud on ka hobukastani kerget pehmet puitu, mis poleerides jääb väga kaunis. Sellest on tehtud mööblit, vineeri või lihtsalt väikeseid iluesemeid.<br />Lõpetuseks märkigem, et hobukastani päris kodumaa on hoopis Vahemeremaades. Eestisse on ta ilupuuna sisse toodud XVIII sajandil. Kuigi meie kliima näib hobukastanile sobivat, on enamik kastanipuid parkidesse ja aedadesse istutatud. Kastanimunast hakkab uus puu harva kasvama, vaid soojal kevadel ja tuultest varjatud kohtades.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda hobukastanilised, perekonda hobukastan.<br />ELUVORM- Mitmeaastased heitlehised ühekojalised lehtpuud. Kõrgus kuni 25 (30) m. Kasvab 200-300 aastat vanaks.<br />ÕIS- Mõlemasugulised (harva ühesugulised), korrapäratud, suurtes koonusjates püstistes kuni 30 cm pikkustes pööristes. Õiekate kaheli, kroon- ja tupplehti 4-5, need on valged, kollaste või punaste vööde või laikudega. Õie- ja õisikuraod roostevärvi karvadega. Õitseb mai lõpus ja juuni alguses. Putuktolmleja.<br />VILI- Paksuseinaline kolmeks osaks lagunev kupar. Peaaegu kerajas, ogaline, kollakasroheline, ühe kuni kolme keraja tumepruuni läikiva seemnega, mille läbimõõt on 4-6 cm. Seemned suure hallikaspruuni nabalaiguga. Valmivad septembris ja oktoobris.<br />LEHT- Vastakud (5) 7 lehekesega suured sõrmjad liitlehed. Lehekesed on äraspidimunajad, pikkusega 10-20 cm ja laiusega 3-10 cm, tipp lühidalt teritunud, serv saagjas. Keskmised lehekesed on suuremad kui servmised. Pealt tumerohelised, alt heledamad, roodude kohal pruunikad karvad. Leheroots kuni 20 cm pikk.<br />VARS- Koor hallikaspruun, korp plaatidena. Võrsed pruunid või veidi punakad, tugevad. Pungad väga suured, eriti tipmised (kuni 2,5 cm), kleepuvalt vaigused, tumepruunid. Tüve läbimõõt kuni 2 m (nii jämedaid puid pole Eestist teada).<br />MAA-ALUNE OSA- Juurestik hästi arenenud sammasjuurestik rohkete külgjuurtega. Juurekarvadel õhulämmastikku omastavad bakterid, mistõttu võib kasvada suhteliselt lämmastikuvaestel muldadel.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb seemnetega.<br />LEVIK- Eestis ilupuuna tavaline, looduslikult ei esine, harva metsistunult.<br />KASVUKOHT- Eelistab liivsavimulda. Võrdlemisi külmakindel.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Viljad hea lisatoit metssigadele.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit on kerge, pehme, hästi poleeritav. Kasutatakse meenete valmistamiseks, vineeri tootmiseks, mööblitööstuses. Hea meetaim. Rohkesti kasutatakse vilju, mis sisaldavad umbes 39% tärklist, umbes 15% suhkruid, rasvaineid, tselluloosi jms. Viljadest toodetakse õli, piiritust, tärklist. Jahu lisatakse kohvile. Söögiks sigadele ja lammastele. Viljakest sisaldab rohkesti park- ja värvaineid. Seemneid kasutatakse ka ravimpreparaatide valmistamiseks, vähemal määral koort, õisi ja lehti. Kasutatakse veenide laienemise, hemorraagia puhul, ka valuvastastes salvides. Põletikuvastane, hoiab ära tursete tekke. Koort on tarvitatud ka seedetegevuse ergutamiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, keedist välispidiselt paisete korral. Õite tee on kõhukinnisti. Seemneid kasutatakse veel köhavastase vahendina, reuma vastu, praetuna teatud verejooksude korral. Paks ja mõru viljakest on mürgine, põhjustab mao- ja soolekatarri, pupillide laienemist, nägemis- ja teadvusehäireid. Laialt kasutatakse haljastuses. Eriti dekoratiivne kevadel õitsemise ajal. Esineb mitmeid vorme. Kasvatatakse üksikpuudena ja alleedena.<br />VÕRSED <br /> VÕRSEL ROHKED LÕVED, <br /> PUNG MUNAJASKOONILINE<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBRD6EzP1IcfUE33YsUk1Gaxymw9RW13v8OefEOqKXqR8FpY83YRjz_6-CsSjGeMFXRR3u_qzhs0Xsg_s0L12lzWH_o7NORDpxR-JAvKvaCb6dviWu61syobaqM1FJLohn2aHC_QUC-Bo/s1600/pungad.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 80px; height: 200px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBRD6EzP1IcfUE33YsUk1Gaxymw9RW13v8OefEOqKXqR8FpY83YRjz_6-CsSjGeMFXRR3u_qzhs0Xsg_s0L12lzWH_o7NORDpxR-JAvKvaCb6dviWu61syobaqM1FJLohn2aHC_QUC-Bo/s200/pungad.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537857887104511618" /></a><br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNptj6j_SwI/AAAAAAAABAA/_c9Gnt0vPW8/s1600/pung.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 54px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNptj6j_SwI/AAAAAAAABAA/_c9Gnt0vPW8/s200/pung.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537859155588500226" /></a><br /><br />SÕRMJAD LIITLEHED<br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf1YWX8uwEkb_QDiF-w6qH-hyKqS0V0eGau8Qhc8yNP1u69ofH85eLZc3ysMS79N8g090YHLo6a3fKwB7gjbPSpLf5SNBwP4dNCC3EBNi9aovwqwhkEVQxIMw_d4ajEBHHxhyL9MVMHRQ/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 140px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjf1YWX8uwEkb_QDiF-w6qH-hyKqS0V0eGau8Qhc8yNP1u69ofH85eLZc3ysMS79N8g090YHLo6a3fKwB7gjbPSpLf5SNBwP4dNCC3EBNi9aovwqwhkEVQxIMw_d4ajEBHHxhyL9MVMHRQ/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537858270354153362" /></a><br /><br /><a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNps5j2aLHI/AAAAAAAAA_4/cTdKEHsSMVk/s1600/imagesCAAHKRAO.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 133px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNps5j2aLHI/AAAAAAAAA_4/cTdKEHsSMVk/s200/imagesCAAHKRAO.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537858427937238130" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-938336020809701431.post-47312090823339094812010-11-10T01:35:00.000-08:002010-11-10T01:49:22.792-08:00Arukask(Betula pendula)<br />arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik<br />Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Ilus välimus ja kasulikkus on teinud kasest eestlaste ühe lemmikpuu, millest annavad tunnistust paljud muistendid ja laulud. Oma soojust lisab juurde õhukeste kaselehtede õrn kohin.<br />Arukasele on erinevalt sookasest iseloomulikud paljad vahatäpikestega kaetud punakaspruunid võrsed. Emas- ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele.<br />Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada.<br />Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema lehti söömas, tüvel halli seent tuletaela või musta pässikut, ka omapärased oksapuntrad puuladvas on seente töö.<br />SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.<br />ELUVORM- Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m, vanus kuni 150 a.<br />ÕIS- Lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2-3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais. Tuultolmleja.<br />VILI- Vili on veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike, seemned valmivad juuli lõpus või augustis, on kollakaspruunid, veidi läikivad.<br />LEHT- Kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4…7 cm, laius 2,5…4 (5,5) cm. Värvuselt helerohelised.<br />VARS- Koor noorelt valge ja kestendav, 30…40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad.<br />JUUR- Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne.<br />PALJUNEMINE- Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu, juurte läbiraiumisel juurevõsu.<br />LEVIK- Eestis sage puu.<br />KASVUKOHT- Puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Külmakindel. Väga valgusenõudlik, varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.<br />KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad lehti, mitmed linnud toituvad seemneist. Juurtel mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, tuletaelik, must pässik. Luudikseened tekitavad “nõialuudasid”. Parandab pinnast.<br />KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.<br />KASUTAMINE- Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.<br />VÕRSED <br />VÕRSEL HELEDAD <br />VAHATÄPIKESED,<br /> <a href="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNppK-VbU_I/AAAAAAAAA-w/a8tbH3uvGOc/s1600/v%25C3%25B5rsed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 58px; height: 200px;" src="http://3.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNppK-VbU_I/AAAAAAAAA-w/a8tbH3uvGOc/s200/v%25C3%25B5rsed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537854329057924082" /></a><br /><br />MUNAJAD,PRUUNID PUNGAD <br /> <a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNppdbKT0ZI/AAAAAAAAA-4/NZRz0vP7im0/s1600/pungad.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 57px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNppdbKT0ZI/AAAAAAAAA-4/NZRz0vP7im0/s200/pungad.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537854646033568146" /></a><br /><br />ROMBJAD LEHED <br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvScdF3hBiTIq-4YkefwamzeXv5IfmQWXwepv1hLwNls_KhYxrsK1aJAgcZvNIzToHm5enjqVrtEWMfFrUL4Frpdz0PiImryqSIMOEzUFmaXBz2QGfumteAUNA1rr5cXf9HfdE2QOwlxU/s1600/lehed.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 200px; height: 188px;" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvScdF3hBiTIq-4YkefwamzeXv5IfmQWXwepv1hLwNls_KhYxrsK1aJAgcZvNIzToHm5enjqVrtEWMfFrUL4Frpdz0PiImryqSIMOEzUFmaXBz2QGfumteAUNA1rr5cXf9HfdE2QOwlxU/s200/lehed.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537854949560168210" /></a><br /><br />ISAS-JA EMASURBADEGA VÕRSE<br /><a href="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpqX1XQ4eI/AAAAAAAAA_Q/XbpMRvNDGok/s1600/urvad.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 140px; height: 200px;" src="http://4.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpqX1XQ4eI/AAAAAAAAA_Q/XbpMRvNDGok/s200/urvad.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537855649499636194" /></a><br /><br /><br />Kasetütred helevalged,<br />Hommikune puna palgel.<br />Hoidke kodu nõnda just,<br />Et ei juhtuks õnnetust<br /><br /><br />Üks kask meil kasvas õues,<br />just maja ukse ees.<br />Ta oli lapsepõlves,<br />mu armas seltsimees.<br /><br />Kase lehed õrnalt silitavad mind,<br />kase tüvi valge rahustab ka sind.<br /><br /> <a href="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpqk7gt35I/AAAAAAAAA_Y/jJ1PJo-uB0I/s1600/pilt.BMP"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 147px; height: 200px;" src="http://1.bp.blogspot.com/_Vl-dfeoj79Y/TNpqk7gt35I/AAAAAAAAA_Y/jJ1PJo-uB0I/s200/pilt.BMP" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5537855874488197010" /></a>Tallinna Tuule Lasteaedhttp://www.blogger.com/profile/01647667530838690104noreply@blogger.com0