SISSEJUHATUS
Loodus ümbritseb last oma värvide, helide, lõhnadega alates tema sünnist. Mida vanemaks laps saab, seda enam avardub ka kodu mõiste. Õppides tundma kodukoha taimi ja loomi, tajuma eluta looduse ilminguid, elusorganismide ja keskkonna vastastikuseid suhteid, konkretiseerub lapse jaoks abstraktne nõue loodushoiust. Peagi selgub, et nii linnapark kui ka metsatukk, niit ja läheduses asuv veekogu on kellelegi koduks. Laps hakkab mõistma, et viibides looduses on ta samaaegselt kellegi kodus, kodu lõhkuda ja risustada pole aga sünnis.
Laps on n.ö looduslik alge, kes veel ei ole eemaldunud loodusest ning seetõttu ongi parim vahend ja keskkond lapse arenguks loodus. Laps õpib ümbritsevat maailma tunnetama aistingute kaudu. Loodus aga suudabki pakkuda just meeltele: nähtavat silmailu, kuuldavat kõrvale, lõhnavat ninale, maitsvat keelele, kombitavat sõrmedele.
Laps õpib kogemuste varal.
Mida laps kuuleb- selle ta unustab
mida laps näeb- seda ta mäletab
Laps on n.ö looduslik alge, kes veel ei ole eemaldunud loodusest ning seetõttu ongi parim vahend ja keskkond lapse arenguks loodus. Laps õpib ümbritsevat maailma tunnetama aistingute kaudu. Loodus aga suudabki pakkuda just meeltele: nähtavat silmailu, kuuldavat kõrvale, lõhnavat ninale, maitsvat keelele, kombitavat sõrmedele.
Laps õpib kogemuste varal.
Mida laps kuuleb- selle ta unustab
mida laps näeb- seda ta mäletab
mida laps kogeb- seda ta oskab
Selles töös käsitlen Lasnamäel asuvat Pae parki, kuhu on hea võimalus lastega minna loodust avastama. Oma töös annan ülevaate, seal kasvavatest ja elutsevatest taimedest, puudest, lindudest.
Õpperada saab alguse Tallinna Tuule Lasteaia väravast ja suundub majade vahelt Pae parki.
Pae park asub Sikupilli asumis ning jääb Laagna teest põhja poole, Tallinna kesklinna lähedal Lasnamäe alguses asuva vana paekarjääri maa-alale. Pargiala on plaanis siduda Kadrioru pargiga ühtseks tervikuks KUMU kohalt.
Loodusrajal toimuvate õppekäikude eesmärgid:
1. Lapsed õpivad tajuma looduse rütmi
2. Lapsed oskavad näha looduse ilu ja mitmekesisust
3. Lapsed õpivad tundma lähiümbruse puid, taimi, linde, objekte
4. Lapsed õpivad loodust nautima, kaitsma
- Lapsed õpivad mõistma elus-ja eluta loodust, nende vastastikusi suhteid
6. Lapsed õpivad vaatlema, kuulama, uurima, võrdlema, arvamusi avaldama
7. Lapsed oskavad looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest
8. Lapsed oskavad võrrelda ja eristada leht-ja okaspuud
9. Lapsed oskavad olla ettevaatlikud veekogu ääres liikudes
10. Lapsed oskavad otsida kuju ja värvuse järgi loodusobjekte
PÕHILISED VAATLUSPUNKTID ÕPPERAJAL
- Reguleerimata ülekäigud, nende õige ületamine:
jalakäijate liikluseeskirjade tundmise kinnistamine. Liiklusmärgid
- Järv:
Suuremõõtmeline tehisveekogu, mis on tekkinud pikaajalise paekivi kaevandamise tulemusel, kohati sügavus 8 m .
Järve kõige kitsamasse kohta ehitatakse sild.
- Jalg- ja kergliiklusteed, erinevaid tasandeid ühendavad trepid, platoodel vaateplatvormid
ümber korrastatud veekogu kulgeb 1,9 km pikkune asfaltkattega kergliiklustee.
- Perepark:
Laste mänguväljakud, korvpalliväljak, tervisespordi rajatised (võimalus tegeleda ekstreemspordiga), petankiväljak. Mänguväljakute asukohad on valitud nii, et talvel saab neid kasutada kelgumäena.
- Suveteatri plats:
Lava on juba valmis, asub Perepargi läheduses, all veepiiri lähedal. Seal toimuvad suvised vabaõhuüritused (kontsertid jt).
Suveteatri lava lähedusse järve rajatakse purskkaev.
- Ööbiku park:
Kasvama on jäetud olemasolev põõsastik, sest seal armastavad elutseda ööbikud ja teised varjatust armastavad linnud.
- Robinsoni park.
Alles rajamisel, jäetakse künklikuks, nagu ta on.
- Mäe park:
Asub Pae pargi kõige kõrgemal alal, hea vaade veekogule ja kogu pargile
TAIMED PARGIS
42-st maa-alal kasvanud puuliigist on kasvama jäetud: remmelgas, haab, kask, hall-lepp, vaher, toomingas, harilik poopuu, aprikoosipuu
Istutatud on üle 150 uue puu ja 3000 põõsa.
Taimede valikul peeti eelkõige silmas olemasolevat pinnast, külmakindlust, vähest hoolduse vajadust ning pikka õitsemisaega.
Perepargi haljastus on mitmekesine, pakkudes silmailu eri aastaaegadel. Perepargi puhkealale on planeeritud kõrgekasvulised lehtpuud, madala-ja keskmisekasvulised põõsad ning madala-ja kõrgekasvulised püsililled ning kõrrelised.
PUUD
Kõrge-ja keskmisekasvulistest lehtpuudest on alale kavandatud :
Hõberemmelgas
KOOR JA VÕRSED- tüvekoor kollakas- või punakaspruun, vanemas eas tekib tumehall sügavarõmeline korp. Noored võrsed peened, rippuvad, kaetud siidkarvadega. Pungad võrsele ligihoiduvad, siidkarvased, kaetud kahe kokkukasvanud soomusega, mis puhkemisel heidetakse ära.
LEHED- vahelduvad lihtlehed, pikliksüstjad, pika teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, peensaagja servaga, pealt hallikasrohelised, alt siidkarvased. Leheroots kuni 0,5 cm pikk, tavaliselt näärmetega.
ÕIED JA VILJAD- õitseb lehtede puhkemise ajal, mai teises pooles. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad väävelkollased, kuni 10 cm pikad, emasurvad rohekad, 2-3 cm pikad. Vili on kahe poolega kupar, mis sisaldab palju väikesi karvatutiga seemneid. Viljad valmivad augustis.
KASVUTINGIMUSED- külmakindel. Valgusnõudlik. Kiirekasvuline. Eelistab niiskemaid kasvukohti. Paljuneb hästi vegetatiivselt. Eluiga kuni 100 aastat
KASUTAMINE- hea meetaim. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses. Puit küllaltki väärtuslik, kasutatakse ehitusel, treimistöödel.
Harilik pihlakas
KOOR JA VÕRSED- tüvekoor sile, hallikas, vanemas eas tekib peenerõmeline korp. Noored võrsed hallikaspruunid, algul karvased, hiljem paljad. Ladvapungad külgpungadest suuremad, kuni 1,5 cm pikad, mustjasvioletjad, valgete siidkarvadega.
LEHED- vahelduvad, kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad.
ÕIED JA VILJAD - õitseb mais, juunis. Õied väikesed, valged, koondunud suurtesse tihedatesse kännasõisikutesse, mille läbimõõt on 10 cm ja mis paiknevad lühivõrsete tipus. Vili on marjataoline õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõdus, valminult punane või oranž, valmib septembris.
KASVUTINGIMUSED- külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat.
Harilik pooppuu
KASVUKUJU- ümara kasvukujuga põõsas või väike puu
LEHESTIK- tumeroheline, lehed alt hõbedased
ÕIED- valged
VILJAD- oranžikas punased, püsivad kaua põõsal
MULD- leplik mullastiku suhtes
Harilik lodjapuu
KASVUKUJU- püstise kasvuga umbes 3 m kõrgune põõsas
LEHESTIK- lehed 3- hõlmalised, pealt paljad, alt karvased. Lehed tumerohelied, sügisel punased
ÕIED- õisik on lame kännas, mille seesmised õied on väikesed, kellukjad, natuke kollakama tooniga, servmised aga suure puhasvalge krooniga.
VILI- vili on punane mõrumaiguline, piklik luuvili.
KASUTAMINE- hariliku lodjapuu võrsete koort, harvemini marju ja õisi, on kasutatud ravimina verejooksude korral; noori võrseid vannideks nahahaiguste puhul ja kuivatatud marju C-vitamiini sisalduse tõttu vitamiinteena. Mahla on kasutatud koos õunamahlaga veini valmistamiseks. Et harilik lodjapuu on tuntud mitmekülgse ravimtaimena, siis on talle ka mitmesuguseid kohalikke nimesid antud, nagu hullukoeramarjapuu, hundimarjapuu, pitsipuu, ärispuu, õiskapuu, õitspuu, õrispuu jne.
Magus kirss- rikkalikult õitsev täidisõieline ilukirss
Magus kirsipuu (P.avium) on sedavõrd tubli talvituja, et Eestis kasutatakse teda murelite ehk maguskirsside pookimisel pookealusena. Inglismaa aiandusgurud loevad teda üheks ilusamaks oma kodumaa looduses kasvavaks puuks. Ta avab oma suured, valged õied siis, kui lehedki hakkavad pungadest välja pugema. Metsiku magusa kirsipuu viljad on väikesed, punased kuni mustjad ja mõrud kuni magusad. Kasvab üsna suureks puuks. Sügisel värvuvad lehed kollaseks või oranzh-punaseks. Arvatavalt 1700.a. vallutas aiaomanike südamed magusa kirsipuu täidisõieline sort “Plena”. Kui see suur puu täies õies on , siis näib, et paks kiht valget lund katab puu ümarat võra. Loomulikult on ka selle sordi trofeede kapis mitmeid auhinnakarikaid. Ta vajab väga lahkel käel väetamist, sest muidu ta lihtsalt ei suuda seda tohutut õite massi valmis meisterdada. Vilju ei maksa sellelt puult loota.
Aprikoosipuu (Laagna tee servas, Mäe pargi tõusul)
Okaspuudest on parki kavandatud:
Harilik mänd
KASVUKUJU- noorelt tavaliselt koonusjas, üksikult kasvades hiljem laiuv või kuhikjas, metsas kitsas.
KOOR JA VÕRSED- tüve ülemises osas koor oranžikaspruun ja kestendav, vanemas eas tekib hallikaspruun paks korp. Noored võrsed helepruunid, pungad munajad, pruunid ja vaigused.
OKKAD- pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, 3-7 cm pikad, ristlõikes poolringjad, nõrgalt keerdunud, püsivad puul 3-4 aastat.
KÄBID- isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, kahvatukollased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul violetjad, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult pruunid või hallid, 3-7 cm pikad. Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta novembris ja varisevad järgmisel kevadtalvel. Seejärel varisevad ka tühjad käbid. Seemned hallid, pruunid või mustad, pika sihvaka tiivaga, mis kinnitub tangjalt ümber seemne.
Mägimänd
KASVUKUJU- kasvab 0,2 m . põõsast kuni 20 m . kõrguse puuni.
KOOR JA VÕRSED- tüvekoor õhuke, pruunikas- või mustjashall, plaatja korbaga. Noored võrsed rohekaspruunid, hiljem pruunid. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga.
OKKAD- pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes. Okkad on 3-8 cm pikad, tumerohelised, jäigad, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt, püsivad puul 4-6 aastat. KÄBID- isaskäbid munajad, koondunud noore pikkvõrse alusele, rohekaskollased või punased. Emaskäbid püstiselt lühikese rootsuga 1-3 kaupa noore võrse tipus, algul lillakaspruunid, hiljem muutuvad roheliseks ja valminult kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad.
Õitseb juuni algul, käbid valmivad pärast tolmlemist teise aasta oktoobris ja varisevad järgmisel kevadel. Seemned on mustjashallid, seemnetiib pruunikashall.
KASVUTINGIMUSED- mägimänd on külmakindel, väga valgusnõudlik. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurestik väga tugev ja plastiline, seetõttu kasutatakse teda palju mäenõlvade kaitsmiseks.Lühiealine, eluiga kuni 70 aastat.
KASUTAMINE- väga levinud haljastuses, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Kasvatatakse samuti mitmeid teisendeid ja võravorme.
Kääbusmägimänd- kavandatud paepeenardesse
KASVUKUJU- väga tihe madal vorm tavaliselt kuni 0,8m kõrge hargnenud läbimõõduga kuni 2-3 meetrit , oksad maadjad, võra ümar
OKKAD- lapik, okkad 3-6cm pikad, tumerohelised, jäigad, kinnituvad võrsele 2 kaupa.
OKKAD- lapik, okkad 3-6cm pikad, tumerohelised, jäigad, kinnituvad võrsele 2 kaupa.
KÄBID- 2-6cm pikad, munajad, helepruunid
KASVUKOHT- päikeseline, leplik mullastiku suhtes
PÕÕSAD
Kalda servadesse ja teede ääristamiseks on kasutataud põõsasmassiive, mis moodustab loodusliku barjääri järve väga kõrgetel kallastel eesmärgiga tagada inimeste turvalisus. Liikidena on valitud kõige sobilikumad pika õitseajaga ning vastupidavad.
Kurdlehine roos-ehk kartuliroos
OKSAD- tugevad hallikasrohelised oksad on tihedalt kaetud suuremate sirgete ogadega ja nõeljate harjaskarvadega.
LEHED- paksud, pealt pisut läikivad, tumerohelised, veidi kortsus või kurrulised, alt hallikasrohelised, karvased, sügisel kollased.
ÕIED - suured, läbimõõt 7—8 cm, lillakaspunased (harva ka valged), üksikult või mitmekaupa õisikus, väga lõhnavad. Õitseb juunis, kuid üksikuid õisi jätkub sügiseni.
VILI- lamekerajad, sarlakpunased viljad on suured, pikkade tupplehtedega, C-vitamiini rikkad.
Annab palju juurevõsusid. Kasvab ka niiskematel liivmuldadel.
Põõsasmaran
VÕRA- püstine, rohkesti hargnev, ümara võraga põõsas.
KOOR JA VÕRSED- hall või punakaspruun, kestendav, noored võrsed siidkarvased punakaspruunid, väga peened
LEHED- vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad.
ÕIED JA VILJAD- õitseb juunist augusti lõpuni. Õied suured puhasvalged, kollase südamikuga.
Thunbergi kukerpuu- kollaseleheline sort”Maria”
KASVUKUJU- suhteliselt kiire kasvuga põõsas
LEHESTIK- suvel säravkollane, uued kasvud/lehed punase tooniga. Sügisvärvus oranžikaspunane
ÕIED- rohekaskollased
VILJAD- kaunid, säravpunased
MULD- leplik mullastiku suhtes
Lodjapuulehine põisenelas
KASVUKUJU- kõrgema kasvuga, heitlehine põõsas. Kiirekasvuline
LEHED- purpurpunased, ei pleeki päikese käes suvel ära
ÕIED- kreemikasvalged- õitseb juunis - juulis
VILJAD- augustis - septembris, punast värvi
KASVUKOHT- päikseline - poolvarjuline
MULD -ei ole nõudlik
LEHED- purpurpunased, ei pleeki päikese käes suvel ära
ÕIED- kreemikasvalged- õitseb juunis - juulis
VILJAD- augustis - septembris, punast värvi
KASVUKOHT- päikseline - poolvarjuline
MULD -ei ole nõudlik
PÜSILILLED
Madalad ja kõrgekasvulised püsililled on planeeritud paekivi-peenardesse ning kergliiklustee äärsesse gruppi.
Eesmärk on luua võimalikult looduslik, vähest hooldust vajav ja igal aastaajal silmailu pakkuv taimekooslus. Kuna olemasolev maapind on kivine, toitainetevaene ning enamasti avatud täielikult päikesele, on püsililledeks valitud:
Harilik kukehari
KASVUKUJU- 04-0,08 m kõrgune harunevad ümarad varred
LEHED- paksude heleroheliste igihaljaste lehtedega
ÕIED- väikeste tähekujuliste erekollaste õitega
Õitseb intensiivselt juunis, muul ajal roheline.
Vähenõudlik, eelistab päikesepaistelist liivast kasvukohta, kasvab hästi igal pinnasel.
Kamtšatka kukehari
KASVUKUJU- varred on püstised, enamasti punakad
ÕIED- kuldkollased, juunis- augustis, pärast õitsemist õisik oranšpunane.
LEHED- rohelised, valge, roosa või kollase äärisega
Raudrohi
ÕIED- sidrunkollased, lamedates õisikutes
LEHED- tugevalt lõhistunud, hõbedased
Täidisõieline raudrohi
KASVUKUJU- ilus kompaktne kasvukuju
LEHED- tumerohelised, läikivad
LEHED- tumerohelised, läikivad
ÕIED- valged, õitseb VII-IX
Kare päikesesilm
KASVUKUJU- siledate jämedate vartega 100-150 cm kõrguse puhm
ÕIED- kollased õied paiknevad suurtes korvõisikutes (läbimõõt 8-10cm)
LEHED- tumerohelised lehed
DEKORATIIVKÕRRELISED
Hall aruhein
KASVUKUJU- moodustab ümara tiheda, kuni 40 cm kõrguse puhmiku
ÕIED- õitseb käharate õisikutega mais-juunis
LEHED- pooligihaljad lehed on peened ja sinakashallid
Harilik sinihelmikas
KASVUKUJU- atraktiivse kasvuga põõsjas heintaim kõrreliste sugukonnast
LEHED- tumerohelistel lehtedel kreemjasvalged triibud
ÕIED- imeilusad õrnad õisikud nagu hirsil
MURU
Kogu alal kasutatakse kahe tüüpi muru- niidumuru ja tarbemuru. Pargiosade vahelistele aladele ja järve kallastele on planeeritud harvemat hooldust vajav niidumuru, mida ksutatakse panoraamsetel ja esteetilise väärtusega alade loomisel.
Perepargi alale on suures jaos projekteeritud tarbemuru, mis vajab pidevat hooldust (hoitakse suvel üks kord nädalas pügades 1,5-3 cm kõrgune, see on jämeda koega ja talub enam tallamist, laste mängimist).
Niidumurus: aruhein, mugultimut, harilik kastehein, harilik aruhein, raudrohi, karikakar, värihein, suureüieline kellukas, harilik rukkilill, liht naistepuna, äiatar, härjasilm, nõüiahammas, tõrvalill, mets-lõosilm, hiirehernes
Tarbemuru: aruhein, aasnurmikas, karjamaa raihein.
LOOMASTIK
Veekogul armastavad pesitseda ja puhata veelindudest:
kühmnokkluiged, tuttvardid, naeru- ja kalakajakad, laugud, sinikaelpardid
Väiksemad linnud pargis:
põõsalinnud, lõoke, ööbik, harakas, hall- ja künnivares, varblane, tuvi, kuldnokk, must- ja vainurästas, tihased
Pargialal elutsevad veel:
Hiir, mutt, rott, nirk, siil, erinevad putukad, limused, ämblikud
Võib kohata jänese jälgi.
Veekogusse lasti 2009. aastal 350 karpkala. Kallastel ootavad oma õnne õngitsejad.
ÕPIVALDKONNAD
MINA JA KESKKOND
Mõiste park- kuidas parki rajatakse
Karjäär (kuidas karjäär on tekkinud)
Äratuntud puude, taimede, lindude, putukate, loomade nimetamine, tegevuse kirjeldamine
Eesti rahvuskivi- paekivi kirjeldus
Liiklus, liiklusmärgid- liiklusalaste teadmiste kinnistamine
KEEL JA KÕNE
Suhtlemist alustab laps eeldusel, et ta saab midagi uut teada või oma mõtteid- tundeid jagada. Laste puhul kehtib sageli seaduspärasus: mida pole tajutud, sellest pole võimalik ka rääkida.
MATEMAATIKA
Loodusõpetuse läbiviimisel on olulisel kohal arvu ja numbri mõisted, erinevad mõõtühikud ja nende kasutamise võimalused. Looduskeskkond pakub suurepäraseid võimalusi erinevate kujundite eristamiseks, võrdlemiseks, järjestamiseks jne.
1. Loendamine- puude, põõsate, trepiastmete, lindude jne.
2. Hulkade moodustamine- lehtede, kivide, marjade jne
3. Hulkade võrdlemine- suurem, väiksem, võrdne, vähem, rohkem, võrdselt.
4. Suuruste võrdlemine- pikem, lühem, kõrgem, madalam, raskem, kergem (enda pikkuse võrdlemine pillirooga,
5. Sammudega mõõtmine(punktist A-punkti B)
6. Üldistamine- käbid, kivid, lehed,….
7. Erinevate materjalide ja ainete võrdlemine (kuiv, märg, kerge, raske)
KUNSTIÕPETUS
Kui lasta lapsel kunsti kaudu ümbritsevat maailma avastada, kasvab ta enesekindlamaks ja tunneb end hästi mitmesugustes tegevustes
1. Taimedega joonistamine
2. Puulehe-ja puukooretrükk
3. Pildi loomine, kasutades looduslikku materjali
ÕPPEKÄIGU ANALÜÜSID
Teema | Leidsime järve! |
Laste vanus Rühm | 3-5a Tuulepesa |
Aeg | 8.10.10 |
Läbiviija | Malle Mõttus, Mari-Ann Järve |
Toimumise koht Läbitav teekond | Jalutuskäik Pae parki ja ringkäik ümber tehisjärve. |
Õpivaldkonnad | Mina ja keskkond Keel ja kõne Matemaatika Liikumine |
Õppekäigu eesmärgid | 1. Laps saab teadmisi erinevatest veekogudest, oskavad võrrelda erinevaid veekogusid. 2. Laps õpib tundma mõisteid „karjäär”, „tehisjärv”, „park” ja nendevahelisi seoseid 3. Laps õpib tundma erinevaid mehhanisme ja masinaid ning nende tööpõhimõtteid. 4. Lapsel kinnistuvad teadmised lindudest (sinikaelpart, kajakas, luik, vares, varblane, tuttpütt) 5. Laps leiab loodusest geomeetrilistele kujunditele sarnaseid objekte. 6. Laps oskab võrrelda pikkusi, kõrgusi |
Õpimeetodid | Vaatlemine, jälgimine, vestlemine, arutlemine, katsed, õ/m, l/m |
Kasutatud vahendid | - |
Tegevuse käik Lühikirjeldus | 1. Eelmise õppekäigu meenutamine (mere äärde) 2. Kõrgusmõistete kasutamine looduses „üleval”, „all” 2. Karjäär. Karjääri kasutamine. Karjääri kujundamine tehisjärveks. Ring ümber järve. Järv on lapergune 3. Park. Pargi rajamine. 4. Kujundamistööde juures kasutatavad masinad ja mehhanismid traktor, teerull, kopp, kraana, veoauto jt) 5. Viisakusväljendite kasutamine (töömehele „Jõudu tööle!”) 5. Tehisjärve asukad. Linnud, nende tegevus. 6. Inimeste käitumine pargis ja tehisjärve ümbruses. 7. Enese pikkuse mõõtmine võrreldes pillirooga. 8. Liikumine (mäest üles-alla jooksmine, sik-sak jooksmine ümber kaskede, üle kraavi hüppamine, l/m „Linnud lendavad” |
Teema | Kevadine Pae park |
Laste vanus Rühm | 3-6a Tuulepesa |
Aeg | Kevad 2011 |
Läbiviija | Malle Mõttus, Reelika Reinberk |
Toimumise koht Läbitav teekond | Jalutuskäik Pae parki ja ringkäik ümber tehisjärve. |
Õpivaldkonnad | Mina ja keskkond Keel ja kõne Matemaatika Liikumine Kunst |
Õppekäigu eesmärgid | 1. Laps oskab märgata kevadele iseloomulikke tunnuseid. 2. Laps tunneb loodusrajal kasvavaid puid. Laps oskab kirjeldada ja nimetada puule iseloomulikke tunnuseid. 3. Laps õpib tundma erinevate puude pungi. 4. Laps õpib mõõtma ja võrdlema pungade pikkust. 5. Laps püüab häälida erinevate puude nimetusi (5-6a) 6. Laps oskab meisterdada võililledest pärga (5-6a) |
Õpimeetodid | Vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arutlemine |
Kasutatud vahendid | Looduslik materjal |
Tegevuse käik Lühikirjeldus | 1. Jalutuskäigul sihtkohta kevade tunnuste vaatlemine ja kirjeldamine. 2. Erinevate pungade vaatlus (vaher, kask, toomingas, kirss) 3. Pungade mõõtmine ja võrdlemine. 4. Puude nimetuste häälimine 5. L/m ”Tunne puid” 6. Võililledest pärja meisterdamine |
MÄNGUD
LOODUSPILT RAAMIS
EESMÄRGID. Õpetada vaatlema tervest loodusobjektist ainult ühte osa. Õpetada panema vaadeldavale loodusobjektile nime kas märgitud oluliste tunnuste või kujutelmade põhjal.
VAHENDID. A4-formaadis papist raam.
KÄIK. Igale lapsele antakse papist raam. Raam asetatakse looduses meeldivale kohale. Raami sisse jääb tükike vaadeldavast loodusalast (tükike murust, lillest jms). Nii saadakse oma naturaalne looduspilt.
- Kirjeldada oma loooduspilti
- Panna looduspildile nimi
JOONISTUS LOODUSVÄRVIDEGA
EESMÄRK. Õpetada loodusest leidma eri värve ja värvitoone ning neid kasutama. Kujundada hoolivat suhtumist loodusesse ja ümbritsevasse keskkonda.
VAHENDID. Papptaldrik või tugevamale alusele pandud paberileht. Sobiva värvusega lehed, õied, viljad jms.
KÄIK. Otsida loodusest sobiva värvusega taimi. Vajutada paberi pinnale loodusliku materjaliga nii, et eralduksid mahl ja värvid. Joonistada nendega soovitud pilt.
NB! Jälgida, et joonistuseks vajaminevaid liike ei kahjustaks nende kasvukohas!
LUUP
EESMÄRK. Õpetada vaatlema üksiku looduobjekti osa.
VAHENDID. Auguga leht või puukoor vms.
KÄIK. Leia auguga leht või puukooretükk. Sulge üks silm ja vaata läbi augu- nii näedki maailma läbi luubi. Vaata tähelepanelikult mõnd kindlat loodusobjekti või selle osa. Kirjelda või joonista seda.
KÕIGE SUUREM JA KÕIGE VÄIKSEM
EESMÄRK. Õpetada loodusobjekte suuruse põhjal võrdlema.
VAHENDID. Suur valge lina.
KÄIK. Mängujuht palub mängijaid tuua linale üks meeldiv leid ümbrusest. Kui kõik on oma leitud toonud, hakatakse neid laduma mängujuhi öeldud järjekorda.
· Laotatakse vasakult paremale, alustades kõige suuremast leiust.
· Laotatakse paremalt vasakule, alustades kõige väiksemast leiust.
· Sama moodi võib järjestada leiud kategooriate ”kõrgem -madalam-ühekõrgused”põhjal.
· Lühem-pikem-ühepikkused
LEIA SAMAKUJULINE
EESMÄRGID. Kinnistada eri kujundite tundmist. Õpetada loodusest leidma kolmnurga-, nelinurga-, ruudu-, ringikujulisi objekte.
VAHENDID. Valgest papist lõigatud kujundid: kolmnurk, nelinurk, ruut, ring, romb. Valge lina.
KÄIK. Mängujuht jagab lastele papist kujundid ja seletab, et looduses on olemas kõikide nende kujundite sarnaseid asju. Mängujuht laotab maha valge lina. Iga laps või paar saab endale kujundi šablooni. Lapsed otsivad oma kujundiga sarnase loodusliku kujundi. Kui kujundiga sobiv objekt on leitud, siis asetatakse see maas olevale linale. Hiljem vaadeldakse ja võrreldakse leidusid kujunditega. Laps ütleb, mis on loodusest leitud kujundi nimi.
LINNU TÄNU
EESMÄRGID . Õpetada väljendama öeldud lauset liigutustega.
KÄIK. Lapsed seisavad ringis.
Mängujuht: ”Meie õue lendas lind.” - Imiteeritakse linnu lendu.
”Otsib toitu siit ja sealt.” - Peopesi pööratakse kiirete liigutustega üles-alla.
”Kui sa talle teri viid....” - Imiteeritakse mõlema käega näppude vahelt terade puistamist.
”...siis ta lauldes kiidab sind.” - Pöidlad ja nimetissõrmed pannakse sirgelt vastakuti, teised sõrmed surutakse rusikasse - linnu nokk. Käsi randmest üles- alla liigutades imiteeritakse terade nokkimist.
TÄHED
EESMÄRGID. Õpetada konstrueerima tähti ja sõnu loodeuses ja looduslikust materjalist. Arendada laste loomingulisust.
VAHENDID. Looduslik materjal.
KÄIK.
Laps paneb tähed ja sõnad kokku okstest, käbidest, seemnetest, marjadest jne.
Laps joonistab sõnu ja tähti liivale, kruusale jne.
HÄÄLIME LOODUSES
EESMÄRK. Leida ümbrusest eri esemeid või nähtusi. Süvendada häälimisoskust.
KÄIK. Mängujuht küsib esimeselt mängijalt, mida laps nägi ja mis see on.
”KASK,” vastab mängija
Mängujuht: ” Hääli sõna ”KASK” nii, et eelmine häälik oleks järgmisega seotud. Häälikute vahel ei tohi olla pause. Häälides tee käteplaks iga hääliku nimetamisel.”
Laps häälib ja teeb häälikut hääldades neli käteplaksu.
Mängujuht: ”Mitu häälikut on sõnas ”KASK”?”
”Neli”
Mängujuht: ” Otsi puu alt neli kaselehte. Lehed on mängult häälikud- iga leht üks häälik. Lao need maha ükseteise kõrvale ritta sõnaks ”KASK” ja hääli uuesti sõna ”KASK”, näidates samal ajal vastavale lehele kui häälikule sõnas ”KASK” .
VASTANDID LOODUSES
EESMÄRK. Õpetada tundma vastandsõnu ja leidma neile praktilisi vastseid looduses.
Vahendid: Kaks valget lina.
KÄIK.
Lapsed võivad uurida mitmesuguseid vastandlikke tunnuseid: kare-sile, pehme-kõva, must-valge, külm-soe, lõhnav-lõhnatu, sile-karvane, kerge-raske jne.
PUUD JA NENDE VILJAD
EESMÄRGID. Õpetada leidma õiget puud vilja järgi.
VAHENDID. Mängualal olevate puude viljad või nende pildid.
KÄIK. Mängujuht jagab osalejatele puude viljad või pildid. Mängijad peavad kindlaksmääratud alalt leidma oma viljale sobiva puu.
SIPELGATE LEHETÄIKARI
EESMÄRGID. Õpetada tundma sipelgate, lehetäide ja lepatriinude elukorraldust.
KÄIK. Mänguväljakule kujundatakse karjatee. Mängijad jagatakse lehetäideks, lepatriinudeks ja sipelgateks. Mööda karjateed liiguvad lehetäid. Tee ääres karjatavad sipelgad oma karja. Teest väljapool lendavad ringi lepatriinud ja püüavad teelt käega puudutades varastada lehetäisid. Sipelgad on teel ees ja kaitsevad lehetäisid puudutuse eest. Puudutatud lehetäid viiakse lepatriinude koju.
LENDAB, LENDAB
EESMÄRGID. Õpetada välimuse järgi tundma linde pildi, mõistatuse, rahvapärase nimetuse, olulise tunnuse jne põhjal.
VAHENDID. Kaardid lindude pltidega.
KÄIK. Mängijad on ringis. Mängujuht jagab igale lapsele linnupildi. Mängujuht ütleb: ” Varblased lendavad.” Ringi keskele tulevad need lapsed, kellel on varblase pilt. Mäng jätkub teiste lindude nimetamisega. Sama mängu võib kohandada loomade, putukate jne tundmaõppimiseks.
LINNUPESA
EESMÄRGID. Õpetada tundama eri linnuliike.
VAHENDID. Linnuliikide pildid.
KÄIK. Mänguväljakule on kujundatud linnuliikide pesad. Igas pesas on linnuema. Mängujuht ütleb linnuemale, mis on tema linnuliigi nimetus. Linnupojad on pesast välja kukkunud. Igal linnupojal on oma linnuliigi pilt või nimesilt. Linnuema otsib oma pojad pildi või nimesildi järgi üles ja toob nad oma pessa
USSIEMA JA USSILAPSED
EESMÄRGID. Õpetada aru saama kaitsevärvuse tähtsusest. Suunata tähelepanelikult vaatlema oma lähiümbrust. Kinnistada eri värvitoonide tundmist. Võrrelda pikkusi.
VAHENDID. Mitut värvi ja eri pikkusega lõngajupid.
KÄIK. Mängujuht paneb mänguväljakule maha, okstele jm lõngajupid nii, et lapsed ei näe. Mängujuhi käes on ussiema, kes on õnnetu, et ta lapsed (kindel arv) on kõik kaduma läinud. Ussiema palub lapsi, et need aitakseid tal kadunud ussipojad üles otsida. Ussipoegi saab otsiada kokkulepitud piirides.
· Ühe ussiema lapsed on kõik sama värvi, mis ussiemagi.
· Kergem on leida looduse foonist erinevaid värve.
· Võrrelda ussipoegade pikkusi.
· Ussipoegi on raskem leida, kui kõik pojad on eri värvi
REASTA KIVID KINNISILMI
EESMÄRGID. Õpetada reastama looduslikku materjali kinnisilmi.
VAHENDID. Eri suuruses looduslik materjal: kivid, kastanimunad jne. Mängualus.
KÄIK. Mängijad sorteerivad nõusse vajaliku arvu eri suuruses kive. Mängualuseks võib olla sile pinnas . Mängijate käeulatusse pannakse nõu kividega. Mängijate silmad seotakse kinni. Mängijad asetavad vastavalt korraldusele kivid mängualusele.
- Kivid reastatakse alates väiksemast (suuremast).
- Reastatakse vasakult paremale.
RÄNDLINNUD LENDAVAD LÕUNAMALE.
EESMÄRGID: omandada mõiste KOLMNURK, saada teadmisi RÄNDLINDUDE RÄNDEST, õppida kaaslastega arvestama saavutavamaks liikumises ühtlast rütmi ja kiirust.
Vanus 5-6 aastat
Mängu käik:
Linnuparvede kujutamine- laululinnud lendavad suure segiläbi parvena; sookured, haned ja luiged lendavad kolmnurgas.
Juhtlinnu valimine- selgitada, et juhtlinnuks on alati parve kõige targem, tugevam ja kogenum lind; nooremad linnud lendavad tagapool. Omavahel vahetatakse ka kohti- kui mõni noorem või nõrgem ära väsib, siis teised märkavad seda ja lasevad ta rivis ettepoole, et ta maha ei jääks.
Tiibadega lehvitamine-lehvitatakse aeglaselt ja sujuvalt.
Häälitsemine kure moodi- kluu, kluu, kluu.
Kureparv lendab- keegi ei tohi maha jääda, parve kolmnurkne kuju peab säilima.
Vahepeatus- linnud teevad peatusi, et keha kinnitada ja puhata. Matkitakse kõndimist, toidu otsimist, sulgede korrastamst.
REEGLID:
Keegi ei tohi parvest maha jääda (selgitada, et linnud hoolitsevad üksteise eest).
Parv hoiab oma kuju algusest lõpuni.
MÕISTATUSED
Kiigub, liigub, aga paigast ei saa? Puu
Kasvades nad rohelised, maha langedes kollased, maas lamades muutuvad mustaks? Puulehed.
Suvel kuub tal roheline, saabub sügis- sünnib ime, kuub nüüd päris kirjuks läheb; kirjult seda kannb vähe, varsti viskab selle maha, talvel paljalt olla tahab? Lehtpuu
Kolm neitsit seisavad ühes riides nii suvel kui talvel? Kuusk, mänd, kadakas
Emand mäel, helmed kaelas? Pihlakas
Millise harjaga ei pühita? Kukeharjaga
Milline nui kasvab? Hundinui
Milline roog on keetmata? Pilliroog
Vee voonake, järve lambake, kükitab küla tänaval? Part
Kukub, aga maha ei kuku? Kägu
Polnud kirvest, polnud saagi, siiski maja valmis saadi? Linnupesa
Mõistke, mõistke, õed hellad:
Kellel pikad põllepaelad?
Pajul pikad põllepaelad.
Kellel valge kasukas?
Kasel valge kasukas.
Kellel halli vatikene?
Haaval halli vatikene.
Kodu mul metsas, aias ja aasal,
lähed sauna võtad mind kaasa,
ehteks tuppagi kevadel tood,
maitsvat ja heledat mahla jood.
( kask )
Valged küünlad kevadkuul, okste küljes püsti puul.
Sügisel on aga seal, õieküünla koha peal.
Pallis, millel kare keha, mille varjus peidus pruun,
ilus ümar läikiv tuum, mängukanne saab neist teha.
( kastan )
Kuigi pakane on väljas, olen mina ikka haljas,
ei ma kanna, kaota lehti, okkad on mind ikka ehtind
Okstel kenad väiksed käbid, vaatab orav hoolsalt läbi.
( mänd )
Kevadel läks roheliseks,
suvel võttis päikest,
sügisel sai endale
punase kaelakee.
(pihlakas)
Mõista, mõista mis puu see on:
Selle puu pealt teise nina,
endale võid võtta sina.
(vaher)
