Õpperada - Kadrioru park

TALLINNA TUULE LASTEAED – KADRIORU PARK

Õpperaja pikkuse saab valida vastavalt laste vanusele ja planeeritud vaatluspunktidele õppekäigul



Põhilised vaatluspunktid õpperajal:

  • Liikuri tänava puud- põõsad:
võrdlemine erinevatel aastaaegadel (kask, õunapuu, kirsipuu, toomingas, pärn, sirel)

  • Jäätmaa:
taimestik (võilill, nõges, malts, ohakas, kortsleht, raudrohi, ristik, vereurmarohi, samblikud paljandunud paesel pinnal)

  • Jalgpalliväljak:
kunstmuru väljakut piirava aia ääres

  • Valge tänav:
foorita ülekäigu koht, selle ületamine

  • Lasnamäe paeklindi serv:
klindialune laialehine salumets; laskumine Kuristiku tänavale, mis viib Kadrioru parki

  • Oru tänav:
individuaalmajad asuvad ühel pool tänava servas tänavast kõrgrmal astangul; nendeni viivad trepid; Gustav Ernesaksa majamuuseum (Oru tn 10)

  • Kadri tee:
esimese maja aianurkade postidel kotka kujutised; pargivärava sammastega sild

  • Kirdetiik koos kõrvaltiigiga:

Väike Hundikuristiku oja; rändrahnud jääajast, rajatav jaapani aed, veelinnud

  • Pargiteed astangutel:
pargis kasvavad puud, põõsad, rohttaimed, linnud, loomad, putukad;
mõnelt pargiteelt võimalik näha “Russalka” mälestusmärki


  • Skulptuurid:
  • Jaan Koort – kujur, maalikunstnik, keraamik
Amandus Adamson – skulptor - “Russalka” mälestusmärgi kavandaja

  • Infopunkt (endine lustla)
võimalik hankida infot ja trükiseid Kadrioru pargi kohta

  • Kohvik (endine vahimaja)

  • Luigetiik:
saar kõlakojaga tiigi keskel, linnud (valdavalt pardid, varblased, kajakad, tuvid, varesed), suvel luigepaar koos ujuvmajakesega, rahvariide vöökirjas lillepeenrad

  • Päikesekell
päikeselise ilmaga saab kellaaega määrata

  • Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas
kes on Fr. R. Kreutzwald; eepos “Kalevipoeg”


  • Kadrioru loss (Kunstimuuseum):
alumine aed purskkaevudega, mustriliste lillepeenardega

  • Muuseum-raamatukogu (endine vahimaja):
võimalik tutvuda pea 300 aastase Kadrioru pargi ajalugu tutvustavate materjalidega

  • Kadrioru kunsti muuseum – Mikkeli muuseum – Eesti Kunsti muuseumi filiaal (endine lossi köök)

  • Eesti Vabariigi Presidendi kantselei tööruumid (endine lossi jääkelder)
lossi ja selle juurde kuuluvate hoonete arhitektuuri erinevus tänapäevastest hoonetest

  • Kontsertväljak:
roosiaed, purskkaev

  • Presidendi kantselei:
auvahtkond ja selle vahetuse tseremoonia presidendilossi peasissekäigu juures; presidendilipp

  • Peeter I majamuuseum:
ehitusmälestisena väga väärtuslik, sest esindab tänapäeval ainsana Eesti arhitektuuri 17. saj suvemaja ehituslaadi;
eelnevalt registreerudes saab huvitava temaatilise ekskursiooni kogu majas

  • Katariina trepp
tõus pankrannikule

  • Eesti Kunstimuuseum KUMU

  • Punane majakas ehk põhja tuletorn ehk alumine tuletorn
majaka ja tema asukoha tähtsus lahel kurseerivatele laevadele

  • Valge tänav:
vaade merele üle pargipuude latvade, silmapiir, laevad merel


Puud Kadrioru pargis:

Kadrioru pargi puistu liigiline koosseis on väga suur, kuid lastele tutvustame Eestis enam levinud ning mõningaid olulisi puid pargis:

harilik tamm, harilik hobukastan, hrilik sarapuu, harilik saar, euroopa lehis, harilik kuusk, harilik haab, harilik pihlakas, harilik lepp, harilik elupuu, harilik pärn, kased, vahtrad, paplid, remmelgad.

Haruldased võõrliigid:
asukohad märgitud kaardil

pappel
valge mänd
harilik hõbevaher
punane tam ehk põhjatamm
Tallinna jämedaim harilik tamm
leinakased
paberikask
purpurõunapuu


Põõsad:

harilik sirel, ungari sirel, kibuvits, harilik kukerpuu ehk paburitski, harilik karusmari, harilik ebajasmiin, harilik lumimari, magesõstar, kuldsõstar, puishortensia.
  



Muru- ja niidutaimed:

harilik raudrohi, harilik naat, kortsleht, aas-rebasesaba, võsaülane, kollane ülane, harilik heinputk, suur takjas, harilik kirikakar, harilik varsakabi, harilik hiirekõrv, köömen, harilik vereurmarohi, valge hanemalts, harilik lepiklill, harilik maikelluke, harilik lõokannus, metsmaasikas, kollane kuldtäht, kurereha, ojamõõl, valge iminõges, seahernes, harilik härjasilm, lõhnav kummel, harilik jänesekapsas, harilik nurmenukk, kibe tulikas, hapu oblikas, harilik kukehari, võilill, salu-tähthein, teelehed, kasteheinad, aruheinad, ristikud, paiseleht, kannikesed.

Loomastik:

Lindude ja imetajate ohtruse tingib pargi elukeskkondade mitmekesisus:

Pargis võib kohata: oravat, siili, nirki, hiirt, rotti, mutti, mügrit, nahkhiirt, putukaid ja limuseid.
Talvel võib mõnikord näha halljänese jälgi.

Kadrioru pargi peamised linnuliigid:

mets- ja rohevint, käosulane, rasva- ja sinitihane, puukoristaja, kuldnokk, punarind, põõsalinnud, hall-kärbsenäpp, linavästrik,  salu–lehelind, ohakalind, must- ja vainurästas.
Rästaste looduslikud vaenlased: hallvares, kaelushakk, künnivares.
Kohtab ka räästa- ja suitsupääsukest, piiritajat, suur- ja väikekirjurähni, kodutuvi.
Tavaline paigaasukas on koduvarblane.
Harakad ja pasknäärid külastavad parki vaid sügis- ja talvekuudel.
Talvekülaline on ka siidisaba.


Kadrioru pargi ajalugu:

Alates 1714. aastal omandas keiser Peeter I suvemõisa (praegu Peeter I Majamuuseum) koos väikese pargiga linnatagusel väheasustatud astangulisel loodusmaastikul, mis asus paejärsaku ja mere vahelisel alal.
Peeter I maja, mis oli kiiruga kohandatud, ei vastanud õukonna esindusnõuetele, seepärast planeeriti vahetusse lähedusse uus ja ajakohane loss koos pargiga.
Kadrioru lossi ja pargi rajamise alguseks loetakse 22. juulit 1718. aastal.
Kadrioru park saab peagi 300 aastaseks. Igal sajandil on parki ümber kujundatud vastavalt selle aja pargikujundusvõtetele.
Alates 1990. aastast hakati parki uuesti korrastama ja renoveerima.
Nii on Kadriorust kujunenud park-muuseum, mis juba Peeter I ajast alates on olnud avalik park, kus on alati võinud viibida kõik huvilised.