teisipäev, 9. november 2010

Harakas

HARAKAS:

on ereda must-valge sulestiku, pika saba ja kädistava häälega lind, kes on kindlasti igaühele tuntud.
Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt paikse eluviisiga. Üksnes noorlinnud hulguvad talveperioodil siin-seal ringi.
Pesa ehitatakse tihedasse puu- või põõsavõrasse 1…10 m kõrgusele maapinnast. Haraka pesa on tugev ja toekas ehitis, mis on meisterdatud oksaraagudest ning kaetud ka ülevaltpoolt. Seest on pesa mätsitud saviga ja vooderdatud sulgede, sambla ja rohuga. Pesa ümber askeldab harakapaar juba alates märtsist, kuigi 5…8 muna munetakse alles mai alguseks.
Poegi haub ainult emaslind, kuid ka kaasa viibib samal ajal läheduses, kaitstes pesa ja hoiatades hädaohu eest. Pojad kooruvad 17…18 päeva pärast. Poegadele tassivad toitu mõlemad vanemad. Haraka toidulaud on kirju. Siia kuuluvad selgrootud, väikesed selgroogsed loomad ning igasugune taimne toit. Harakas on tuntud munavargana, näpates teiste lindude pesadest nende munetud mune ning süües isegi hoole ja armastusega kasvatatud poegi. Linnalembese eluviisiga harakad ei ütle ära ka prügikastides leiduvatest jäätmetest. Harakapojad hakkavad lendama 22…27 päeva vanustena, kuid ka peale pesast lahkumist tegutsetakse edasi koos õdede-vendadega. Juba järgmisel kevadel asub harakas omaette pesitsema.
Harakas on tuntud oma vargaloomuse poolest. Võib kahelda, kas ta just inimese tagant varastatud lusikaid ja kelli oma pesasse tassib, kuid koduloomade eest toidu ja inimese mahapandud seemnete näppamisega saab ta küll hakkama. Harakas on paigalind, see tähendab, et teda võib meil kohata ka keset talve. Talviti kipub harakas eriti linnadesse, sest seal on lihtsam toitu hankida.
Harakas tekitab mõningast kahju, rüüstates teiste lindude pesi. Samal ajal soodustab ta aga kakuliste pesitsemist, sest need võtavad looduses meelsasti üle haraka mahajäetud pesi. Samuti hävitab ta olulisel hulgal kahjurputukaid. Harakas ei kuulu looduskaitse alla.

Rahvapärased nimed: siidilind, kirjuharak, kirjutiib,pikksaba, vibahänd, munavaras, kida-käda, kökk, harjakas, kiitsakas, kidahark, kidaratas, käsutooja, vanakurja käskjalg.

Mõistatused:
Kiird-kaard katusel, Must- Mihkel muru peal? (harakas ja vares)
Mees läheb metsa, peotäis peerga p- s?
Laast pikem kui halg?

Varese ja haraka kahekõne:
Vares: Siit saab siit saab!
Harakas: Eks katsu, eks katsu!
Vares: Kurrat, kurrat!
Harakas: Saks, saks, saks!

Haraka laul:
Haraka laul olevat vanarahva arvates Vanemuise kandle häälestamise moodi kägin. Selline häälitsus olevat tal sellepärast, et ta ei olevat viitsinud jääda kandlemängu kuulama.

Ennustused:
Kui harakas õue peal kädistama hakkab, on käreda jutuga külalist oodata.
Kelle õuele harakas kädistama läks, sinna tuli kuri kubjas takka.
Kui harakas majaõue puude otsas laulab, on kohtuskäimist oodata.
Kes tühja kõhuga harakat kuuleb, see sõimata saab.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar