Tirtsud ja ritsikad

Tirtsud ja ritsikad
sihktiivalised Orthoptera
Sihktiivaliste keha on piklik, veidi külgedelt kokkusurutud. Nende eesselg on sadulataoliselt külgedele paindunud. Väga iseloomulikud on sihktiivalistele suured ja pikad tagajalad – need on hüppejalad. Sihktiivaliste eestiivad on tagatiibadest veidi paksemad kattetiivad. Need on tiheda soonestikuga ja katavad puhkeolekus tagatiibu. Tagatiivad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus eestiibade alla kokku volditud. Mõnedel sihktiivaliste liikide valmikutel pole üldse tiibu või on tiivad oluliselt lühenenud või on taandarenenud lapatsitaolisteks soomusteks. Sihktiivalised on röövtoidulised ja taimtoidulised. Neil on haukamissuised.
Sihktiivalised arenevad vaegmoondega. Vastsed on väikesed, väikeste tiivaalgmetega. Sihktiivalistest elavad Eestis tirtsud, ritsikad, sirtsud, kilk ja kaerasori.

ritsiklased Tettigoniidae
Ritsikate peenikesed tundlad on kehast pikemad. Nende keha on jässakas ja jalad on pikad. Ritsikad tunduvad veidi kohmakad, sest oma raske keha tõttu ei suuda nad teha pikki hüppeid. Heli tekitamiseks hõõruvad isased ritsikad kattetiibade alusosi teineteise vastu. Kuulmiselundid paiknevad ritsikatel eessäärtel. Ritsikad on peamiselt röövtoidulised.
harilik lauluritsikas
Tettigonia cantans
• heleroheline, seljal pruunikas
• tundlad pikad
• pikkus 22-34 mm
• sarnane liik: roheline lauluritsikas




heinaritsikas
Decticus verrucivorus
• eesselg lame, keskkiiluga
• värvus väga muutlik, laikudega
• tundlad pikad
• pikkus 21-45 mm


ääris-niiduritsikas
Metrioptera roeselii

• eesselja küljed üleni heleda servaga
• tundlad pikad
• pikkus 14-20 mm
• sarnane liik: harilik niiduritsikas



tirtslased Acrididae
Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel, tundlad ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Tirtsude liike on raske eristada. Värvi järgi neid kindlaks teha pole võimalik, sest kehavärvus on väga muutlik. Hääle tekitamiseks hõõrub enamus tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised.
kahevärviline-rohutirts
Chorthippus brunneus


harilik rohutirts
Chorthippus biguttulus