Teod

SALU-VÖÖTTIGU on väga silmapaistva kojaga liik. Koja laius
18–25 mm (enamasti 22–23 mm) ja kõrgus 12–22 mm (enamasti
17–18 mm). Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või
helekollane, vahel roosakas, läikiv, 0-5 pruuni vöödiga keermetel.
Väga varieeruva värvusega liik. Suue on pisut välja venitatud,
ovaalne. Suudmeserv on pruun, huul punakaspruun. Naba on suletud. Teo keha värvus on
hele, kahvatukollane või kreemjasvalge. See tigu elab enamasti lopsaka taimestikuga
parkides, aedades, metsades, ronib sageli puudel. Eestis on ta üsna haruldane.


VÕSA-VÖÖTTIGU sarnaneb eelmise liigiga. 5 kuni 5,5 keermega koja laius on 14–22 mm (enamasti 19–21 mm) ja kõrgus 10–17 mm (enamasti 15–16
mm). Läikiv kollane koda on kuni viie pruunika vöödiga. Vöödid võivad ka täiesti puududa. Kodade värvus ja muster on väga varieeruv nagu eelmiselgi liigil. Suue on suhteliselt kitsas ja välja venitatud. Suudmeserv ja huul on valged, naba suletud. Teo keha on hele kahvatukollane või kreemjasvalge. Ta asustab mitmesuguseid niiskemaid elupaiku: metsi, aedu, parke, puisniite,
võsasid. Ronib sageli puudel. Võsa-vööttigu on Eestis tavaline liik ning teda võib kohata väga mitmesugustes kohtades.



PÕÕSATIGU on kõrge kuhikja 5–6-keermelise kojaga liik. Koja laius on 13–23 mm (enamasti 18–20 mm) ning kõrgus 10–19 mm (enamasti 16–17 mm).
Harilikult on koja laius kõrgusest ainult pisut suurem. Koda on enamasti ühevärviline hallikaskollane kuni hele punakaspruun, nõrga mati läikega.
Harvem võib leida ühe pruuni vöödiga vorme. Koda on üsna läbipaistev: elusal teol võib läbi koja näha siseelundite liikumist ja tumedamaid laike. Suue on ümar või pisut elliptiline. Suudmeserva siseküljel on valge 0,5–1 mm laiune paksenenud kojaosa – ribi, mis on nähtav ka läbi koja seina heledama joonena suudmeserva läheduses. Naba on avatud, kuid kitsas (läbimõõt umbes 1/6–1/8 koja laiusest). Põõsatigu elab mitmesugustes niiskemates elupaikades ja ronib meelsasti puude tüvedel. Ta eelistab inimmõjust puutumata kooslusi, kuid saab hakkama ka parkides ja aedades.