Harilik hobukastan

Harilik hobukastan
(Aesculus hippocastanum)
kastanipuu, taanipuu, okasõunapuu, kastanje
Kes ei tunneks meie tavalist kastanipuud! Kõik on mänginud tema mõnusate munakujuliste seemnetega. Botaanikud ütlevad aga, et päris kastan kasvab hoopis soojemas kliimas, tema viljad on söödavad ja lehed lihtlehed. Meie puu õige nimi on hoopis hobukastan. Tema liitlehed, meenutavad veidi inimese laialiaetud sõrmedega kätt. Siiski on tema “käelaba” praktiliselt olematu, “sõrmed” palju laiemad, ning tavaliselt on neid lehekesi ühel suurel liitlehel seitse, seega kaks rohkem kui inimese käel sõrmi.
Head mängumunad on puu all vaid sügisel. Neist saab teha huvitavaid loomakesi, ehitada terveid linnu. Kuid aednikud hindavad hobukastanit eelkõige kauni lehestiku ja eriti kevadiste suurte õisikute tõttu. Need valged õisikud katavad terve puu. Nii paistab hobukastan eemalt vaadates kevade lõpuks küünaldega ehitud jõulupuuna. Kui aga julgus kokku võtta ja seda imepuud lähemalt uudistama minna, siis ei pea kahetsema. Tema õied ei olegi lihtsalt valged. Neil on sees ka kollast ja punast. On leitud, et õitsemise algul on kollast rohkem ja aegamööda muutub see punakaks. Ka õie kuju on huvitav. Tal on näha erineva suurusega ripsmelisi kroonlehti, millede vahelt ulatuvad välja pikad tolmukate niidid. Pikad peavad need olema seepärast, et õietolm ikka kindlasti ühest õiest teistesse saaks. Kui seda ei juhtuks, siis ei tuleks ka "kastanimune". Usinate putukate tolmeldamistöö ei jää tasustamata. Nad saavad rikkaliku nektarikoorma. Kevadel võib hobukastanipuu ümber näha sumisemas sadu mesilasi.
Kuid ka tohtrite hulgas on hobukastan hinnatud. Nad on valmistanud temast arvukaid rohtusid väga paljude tõbede vastu. Kõige rohkem on kasutatud seemneid reuma, köha ja veresoonte laienemise puhul. Õitest tehtud teed on kasutatud kinnistina, koort aga seedetegevuse ergutamiseks ning köhavastase vahendina. Koorest tehtud keedisega on ravitud paiseid. Arstid on hobukastanit kasutanud veel paljude rohtude valmistamisel, mis aitavad igasuguste keeruliste nimedega haiguste puhul.
Kuid "kastanimune" otsides ja kogudes peab teadma, et neid ümbritsev roheline ogaline kest on mürgine. Seetõttu tuleb jälgida, et väikesed lapsed seda suhu ei paneks. Võib tekkida põletik maos ja sooles, või valguvad silmapupillid laiaks ning häirub nägemine. Seega: hobukastani pruune seemneid oma rohelisest kestast vabastades ei tohi appi võtta hambaid.
Kasutatud on ka hobukastani kerget pehmet puitu, mis poleerides jääb väga kaunis. Sellest on tehtud mööblit, vineeri või lihtsalt väikeseid iluesemeid.
Lõpetuseks märkigem, et hobukastani päris kodumaa on hoopis Vahemeremaades. Eestisse on ta ilupuuna sisse toodud XVIII sajandil. Kuigi meie kliima näib hobukastanile sobivat, on enamik kastanipuid parkidesse ja aedadesse istutatud. Kastanimunast hakkab uus puu harva kasvama, vaid soojal kevadel ja tuultest varjatud kohtades.
SÜSTEMAATILINE KUULUVUS- Kuulub sugukonda hobukastanilised, perekonda hobukastan.
ELUVORM- Mitmeaastased heitlehised ühekojalised lehtpuud. Kõrgus kuni 25 (30) m. Kasvab 200-300 aastat vanaks.
ÕIS- Mõlemasugulised (harva ühesugulised), korrapäratud, suurtes koonusjates püstistes kuni 30 cm pikkustes pööristes. Õiekate kaheli, kroon- ja tupplehti 4-5, need on valged, kollaste või punaste vööde või laikudega. Õie- ja õisikuraod roostevärvi karvadega. Õitseb mai lõpus ja juuni alguses. Putuktolmleja.
VILI- Paksuseinaline kolmeks osaks lagunev kupar. Peaaegu kerajas, ogaline, kollakasroheline, ühe kuni kolme keraja tumepruuni läikiva seemnega, mille läbimõõt on 4-6 cm. Seemned suure hallikaspruuni nabalaiguga. Valmivad septembris ja oktoobris.
LEHT- Vastakud (5) 7 lehekesega suured sõrmjad liitlehed. Lehekesed on äraspidimunajad, pikkusega 10-20 cm ja laiusega 3-10 cm, tipp lühidalt teritunud, serv saagjas. Keskmised lehekesed on suuremad kui servmised. Pealt tumerohelised, alt heledamad, roodude kohal pruunikad karvad. Leheroots kuni 20 cm pikk.
VARS- Koor hallikaspruun, korp plaatidena. Võrsed pruunid või veidi punakad, tugevad. Pungad väga suured, eriti tipmised (kuni 2,5 cm), kleepuvalt vaigused, tumepruunid. Tüve läbimõõt kuni 2 m (nii jämedaid puid pole Eestist teada).
MAA-ALUNE OSA- Juurestik hästi arenenud sammasjuurestik rohkete külgjuurtega. Juurekarvadel õhulämmastikku omastavad bakterid, mistõttu võib kasvada suhteliselt lämmastikuvaestel muldadel.
PALJUNEMINE- Paljuneb seemnetega.
LEVIK- Eestis ilupuuna tavaline, looduslikult ei esine, harva metsistunult.
KASVUKOHT- Eelistab liivsavimulda. Võrdlemisi külmakindel.
KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Viljad hea lisatoit metssigadele.
KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
KASUTAMINE- Puit on kerge, pehme, hästi poleeritav. Kasutatakse meenete valmistamiseks, vineeri tootmiseks, mööblitööstuses. Hea meetaim. Rohkesti kasutatakse vilju, mis sisaldavad umbes 39% tärklist, umbes 15% suhkruid, rasvaineid, tselluloosi jms. Viljadest toodetakse õli, piiritust, tärklist. Jahu lisatakse kohvile. Söögiks sigadele ja lammastele. Viljakest sisaldab rohkesti park- ja värvaineid. Seemneid kasutatakse ka ravimpreparaatide valmistamiseks, vähemal määral koort, õisi ja lehti. Kasutatakse veenide laienemise, hemorraagia puhul, ka valuvastastes salvides. Põletikuvastane, hoiab ära tursete tekke. Koort on tarvitatud ka seedetegevuse ergutamiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, keedist välispidiselt paisete korral. Õite tee on kõhukinnisti. Seemneid kasutatakse veel köhavastase vahendina, reuma vastu, praetuna teatud verejooksude korral. Paks ja mõru viljakest on mürgine, põhjustab mao- ja soolekatarri, pupillide laienemist, nägemis- ja teadvusehäireid. Laialt kasutatakse haljastuses. Eriti dekoratiivne kevadel õitsemise ajal. Esineb mitmeid vorme. Kasvatatakse üksikpuudena ja alleedena.
VÕRSED
VÕRSEL ROHKED LÕVED,
PUNG MUNAJASKOONILINE



SÕRMJAD LIITLEHED