Metsmaasikas
(Fragaria vesca)
maasik, maasikmari, mansikas, mänsikad
Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga. Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas. Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt ümber, maasikal aga sellest eemalehoiduvad, ka on muuluka mari lapikum ning teise maitsega. Kõrge maasikas on aga suurekasvulisem, viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad.
Maasikamari maitseb kõigile hästi ja on ka väga kasulik. Kuid tavaliselt ilmselt ei teata, et maasika vili ei olegi mari. Kui võtta kahe sõrme vahele üks pisike valminud vili, siis võib tema pinnal näha selgesti väikeseid seemnekesi. Tegelikult need ongi maasika viljad, mis moodustavad koos lihakaks muutunud õiepõhja pikendusega koguvilja. Nii et see maitsev osa on hoopis õie jäänus. Need seemnekese taolised viljad selle peal on hoopis pähklikesed, seeme on alles nende kaitsva kesta sees.
Inimene sööb maasikaid nii toorelt, kui teeb neist ka maitsvaid moose. Kuid metsmaasikas on ka laialt tuntud ravimtaim. Seejuures ei kasutata ainult vilju, vaid ka õisi ja lehti ning varsigi. Neist võib teha teed või keedist. Et talvel maitsvat ja vitamiinide vähesuse puhul head teed saada, selleks tuleb marjad ära kuivatada. Kuivanud marjad peavad jääma punaseks, mustad on kõlbmatud. Eks katsetage! Maasikad meeldivad loomulikult ka paljudele metsaasukatele. Neid söövad nii rästad kui kuldnokad ja ega karugi maasikaid korjamata jäta. Metsloomad on aga maasikale palju kasulikumad kui inimesed, sest nemad levitavad ka tema seemneid.
Siiski on metsmaasika peamine levimisviis tavaliselt teistsugune. Varjukates kohtades paljuneb ta pea ainult vegetatiivselt. Selleks kasvavad tema maa-alusest varrest, risoomist välja pikad maapealsed võsundid. Sõlmekohtadel need juurduvad ning tekibki uus maasikataim. See on tal üks väga kindel levimisviis. On leitud, et nii võib ühe taime võsundite kogupikkus olla ligi kolm meetrit ja nendel võivad saada alguse ligi nelikümmend uut taime. Kuid tekkinud noored võivad vahel juba samal aastal ise uusi taimi tekitada. Vegetatiivse levimise kiiruses on raske metsmaasikale vastast leida. Nii soovitatakse teda ka haljastusse suurte lagedate alade, eriti aga nõlvade katmiseks. Sellisest ilupeenrast saab muuseas ka suure marjasaagi. Seejuures peab veel ütlema, et poolvarjus kasvab maasikas sageli paremini kui lauspäikese käes. Samuti ei sobi maasikale liiga märjad või liivased mullad. Maasikavälu on heaks kaunistuseks ka mesinike koduaedadele, sest maasikas on hea meetaim. Samuti saavad nii kõikide õite seemnealged viljastatud ja marjasaak on parem. Looduses on maasikal keskmiselt vaid kaks vilja, kuid kultuurmaadel võib see arv olla mitu korda suurem.