ehk kaljutuvi on meile kõigile tuttav linnatänavatel ning jõekallastel tegutsev lind. Ta on umbes hakisuurune ja tänu inimese lahkele kaasabile sageli ka küllalt kopsakas, nii et sageli meenutab tema kehaehitus küll rohkem vutti kui tuvi.
Tänu inimkaaslevale eluviisile on tal ka teised toitumisharjumused. Kui metsikud tuvid toituvad üldiselt valdavalt taimsest toidust, siis kodutuvid on juba enamuses kohastunud inimese pillava elulaadiga, toitudes peamiselt toidujäätmetest või siis nendest toidupaladest. mida inimesed meelega neile pakuvad. See kohastumus võimaldab neil ka talve üle elada. Talveks kogunevad kodutuvid linnadesse ja suurematesse asulatesse, kus siis toitutaksegi just nimelt inimese elukondlikest jääkidest.
Tuvid ei karda inimest ning sageli otsivad ise nendega kontakti. Samas aga ei tohiks ettevaatust unustada, on ju kodutuvid paljude haiguste edasikandjad ning aeglaselt lähenevat tuvi tuleks pigem vältida. Looduskaitse alla kodutuvi ei kuulu.
Rahvapärased nimed: linnatuvi, majatuvi.
Kristlikus õpetuses on tuvi süütuse, puhtuse, vaimsuse, andestuse, rahu, kasinuse ja tasasuse sümbol. Ta kehastab ka Püha Vaimu.
Ülemaailmse rahusümboli kujutisel on valge tuvi, kes hoiab nokas õlipuu oksa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.