Põldtimut

Põldtimut
(Phleum pratense)
oravasaba, hundisaba, kassisaba, rukkipeaga, timuk, tupphein
Põldtimut on meil üks sagedamaid põldudel kasvatatavaid kõrstaimi. Päris ammustel aegadel teda meie looduses ilmselt ei kasvanudki. Inglismaale toodi ta XVIII sajandi keskel Ameerikast. Sealt levis ta kiiresti teistesse Euroopa maadesse. Nüüdseks on põldtimut laialt tuntud heintaim peaaegu kogu maailmas. Sagedamini kasvatatakse teda koos punaseõieliste ristikutega.
Loomasöödana on põldtimuti väärtus kõrgem ilmselt kõigist teistest meie kõrstaimedest. Seepärast kasvatatakse timutit nii heinamaadel kui ka karjamaadel. Ta sobib loomadele nii haljassöödana kui ka silona ja kuiva heinana. Loomulikult on ta suurepäraseks toiduks ka paljudele metsloomadele. Timut kipub aga sageli ka ühe teise meie heinamaade taimega segamini minema. Selleks taimeks on rebasesaba. Aas-rebasesaba võib looduslikes kasvukohtades kohata vähemalt sama sagedasti kui põldtimutit. Eks ole kasvukoha järgi pandud ka nende kahe taime nimed: “aas-“ ja “põld-“. Mis neil siis vahet on? Kõige lihtsam on endale selgeks teha timuti ja rebasesaba õisiku erinevused. Timutil on see mõnevõrra jäigem. Peamised erinevused torkavad aga silma, kui timuti või rebasesaba pikk ruljas õisik kaarekujuliseks painutada. Timuti puhul paindub ta ühtlaselt kogu pikkuses, rebasesabal murduvad aga kaarest sälgud välja, samuti ilmuvad nähtavale pikad valged karvakesed, mis on iga üksiku lible tipul. Timuti puhul me erilisi karvakesi ei märka, sest nad on vaid umbes millimeetripikkused. Kes juba kõrstaimi paremini tunneb, see märkab, et timutil ja rebasesabal saab ka ilma neid puudutamata vahet teha. Nimelt muutub rebasesaba õisik tipuosas ühtlaselt järjest peenemaks, timutil on aga õisik täiesti ühtlaselt jämenenud. Lisaks põldtimutile kasvavad meie niitudel veel loodtimut ja mugultimut. Loodtimut sarnaneb rohkem rebasesabale, sest tema õisik jaguneb painutamisel sälkudeks, kuid õied on ilma oheteta (karvadeta). Mugultimut on aga väga sarnane põldtimutile. Mugultimut on tavaliselt põldtimutist väiksem ja nõrgem, tema vars on peenike ja õisik on lühike. Nimi räägib midagi mugulast. Mugultimuti varre alumine ots, mis jääb mulda, on mugulataoliselt paksenenud. Tegelikult võib väikest paksendit märgata ka põldtimutil, kuid harilikult on see mugultimuti “mugulast” palju väiksem.