Syringa vulgaris
Hariliku sireli roosakaõieline sort.
Pärineb Kagu-Euroopast. Looduslikult kasvab Balkanil ja Lõuna-Karpaatides.Kõrge püstine põõsas või madal, 5-6 m kõrgun puu. Lehed munajad, teritunud tipuga, 5-12 cm pikad. Varisevad sageli rohelistena. Heades tingimustes võivad üheaastased võrsed kasvada kuni 1 m pikkuseks, keskmiselt siiski 0,5 m -ks.
Valgete õitega põõsaste lehed on helerohelised. Lillade õitega põõsastel tumerohelised. Õied lõhnavad tugevasti, värvuselt lillad, sinised, violetjad või valged. Sirelite õitseaeg on juuni, eriti selle esimene pool. Viljad(kuprad) valmivad augustis, septembris.
Sireli puit on kõva, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide, rehapulkade j.t. tegemisel.
Harilik sirel on küllalt varjutaluv, kuid õitsemiseks vajab siiski täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab aga lubjarikast mulda. Ta ei talu põhjavee kõrget taset. Sireleid ei tohi kevadel kärpide. Ta õitseb eelmise aasta võrsetel moodustunud õiepungadest ja kui me eelmise aasta võrsed ära lõikame, siis pole enam õiepungi. Sirelipõõsale teeme kujunduslõikust kohe peale õitsemist. Selle käigus tuleks eemaldada ka äraõitsenud õiepöörised, et sirel asjatult ei kulutaks energiat seemnete moodustamisele.
Harilikust sirelist saab moodustada ca 2 m kõrguse pöetava või lihtsalt vabakujulise heki. Vana sirelihekk kipub minema alt hõredaks. Tema ette võib istutada madalama heki mingitest õitsvatest põõsastest.
SUURUS- 5-8 m, tüve läbimõõt kuni 20 cm
VÕRA- kõrge püstine põõsas või madal puu.
KOOR,VÕRSED- koor hallikaspruun, rõmeline. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Võrse lõpeb kahe külgpungaga.
LEHED- vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena.
ÕIED JA VILJAD- õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris.
KASVUTINGIMUSED- külmakindel. Kasvab ka varjus, kuid õitsemiseks vajab täisvalgust. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab lubjarikast mulda. Annab rikkalikult juurevõsu.
KASUTAMINE- puit on kõva, raske, violetjaspruun, kasutatakse tisleritöödel. Väga levinud haljastuses, talub kärpimist. Aretatud palju vorme.
KASVATAMINE EESTIS- väga levinud ilupõõsas.
VÕRSED
KAHE KÜLGPUNGAGA LÕPPEV VÕRSE
ÕITSEV VÕRSE
TERVESERVALISED SÜDAJA ALUSEGA
MUNAJAD LEHED
VILJAD
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.