(Galium aparine)
kare virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp
Roomav madar väärib kindlasti nime kiskjarohi. Ta haakub alati kõigi mööduvate loomade ja inimeste külge, isegi tema kõrval kasvavad taimed ei pääse raudsest haardest. Seevastu on raskem ära arvata, millest on tekkinud vana taimenimi “virn”. Kuid ometi on see kindlalt kõige laiemalt, kogu Eestis tuntud, roomava madara nimi. Tegelikult on aga olemas veel üks sarnane liik: põldmadar. Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud, sest eristamine ei ole alati jõukohane isegi kogenud taimeteadlastele. Looduses esineb rohkesti kahe liigi vahepealsete tunnustega taime. Millegipärast on virn antud nimeks just roomavale madarale. Ka on põldmadar sagedasem põlluumbrohi, seega oleks loogiline arvata, et inimesed puutusid sagedamini kokku põldmadaraga ja iseloomulik nimi “virn” sobiks just temale.
Mis on siis nende kahe liigi tüüpiline tunnus, mis eristab neid kõigist teistest madaratest? See on see sama omadus haakuda häbenemata kõigi möödujate külge. Nagu eesnimi “roomav” ütleb, roomab see taim (ka põldmadar) sagedasti mööda maad, harvem tõuseb teistele taimedele haakudes ka veidi kõrgemale. Alati jääb ta ette inimese jalgade liikumisteele. Kuna need madarad kasvavad aga küllaltki pikaks, siis ei pääse inimesed tema moodustatud tõketest mööda ja nii võibki varsti märgata, et miski on ümber jalgade. Seejuures peab aga märkima, et roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit). Seega takerduvad inimesed kergemini just roomavasse madarasse. Teiseks ründab roomav madar inimest sageli salaja, paksu rohu sees mõnel aiateel, kui põldmadar kasvab enamasti lagedamal põllul nähtaval kohal, nii et inimene saab teda vältida. Võib-olla need kaks fakti ongi põhjuseks, et salakaval nimi “virn” on saanud just roomavale madarale.
Roomava madara karedus on tingitud teda katvatest haakjatest harjastest. Eriti palju on neid neljakandiliste varte teravatel kantidel ja lehtede servades ning alumisel pinnal. Kuid loomulikult mõtleb taim ka oma paljunemise peale, nii on ilmselt kõige haakuvamateks siiski tema viljad. Need haakuvad julgelt kõigi möödujate, eriti meelsasti aga inimese püksiriide ja saapapaelte külge, lootuses, et leiavad peagi uue koha, mida vallutada. Viljades on ka üks roomava ja põldmadara erinevus: roomava madara omad on umbes viie millimeetrise läbimõõduga, põldmadara viljad aga üle kahe korra väiksemad.
Lõpetuseks olgu öeldud, et roomav madar ei ole vaid nuhtlus ja tülikas umbrohi. Ta on ka mitmeti kasutatav ravimtaim. Näiteks aitab ta närvihaiguste, eriti just mitmete tõmblemist põhjustavate haiguste korral. Kuid samas kuulub virn paljude teesegude koostisesse, osadega neist võideldakse isegi vähi vastu. Roomava madara pikkadest peentest juurtest on saadud punast värvainet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.