Harilik käbihein

Harilik käbihein
(Prunella vulgaris)
härjapea, kurgurohi, maa-aluserohi, põldhumal, mesilill
Harilikku käbiheina tunnevad ilmselt paljud, sest oma iseloomulike õisikute ja viljakogumikega paistab ta hästi silma. Samast on pärit ka tema nimi. Meenutavad ju käbiheina munajad tähkõisikud pisikest kuusekäbi. Nad on isegi samasugused tumepunased nagu paljud noored kuusekäbid. Hiljem valmivad käbiheinal viljad, kuid õisik säilitab oma kuju ja kuna ta on nüüd pruun, siis on selge, et tegu on valminud “kuusekäbiga”. Need “käbid” ei ole siiski nii suured kui kuuse omad: õitsemise ajal on õisik kuni mõne sentimeetri pikkune, alles hiljem võib ta venida kuni kaheksasentimeetriliseks. Kuivanult on käbiheina viljad krõbisevad ning meenutavad nii humalakäbisid. See on andnud käbiheinale ka põldhumala nime. Liide “põld” käib humala ette seepärast, et ta kasvab sagedamini põldudel, või siis niitudel ja karjamaadel. Viimased on ju sageli samuti põllud, lihtsalt neile on külvatud kõrrelised või mõned teised söödataimed. Põllul tuleb aga käbiheina pidada umbrohuks, sest kasutab ta ju samu mineraale, mida teised taimed, kuid ise on loomadele väheväärtuslikuks toiduks.
Käbiheinaga on vanad eestlased jagu saanud mitmetest hädadest, ehkki praegu ta enam erilist kasutamist ei leia. Varasematele kasutusaladele viitavad mitmed tema nimed. Näiteks kurgurohi, maa-aluserohi, jooksvarohi. Need näitavad, et teda on kasutatud kurgu- ja nahahädade ning reuma korral. Peamiselt on tal haavu parandav toime ning seetõttu on ta hea ka valutava kurgu kuristamisel. Keskajal on käbiheina tarvitatud kurgupõletiku ja angiini ravimisel, kaasajal teda ravimtaimeks ei peeta. Maitselt pole käbiheinatee seejuures kuigi hea, see on täiesti mõru, kuid ilma lõhnata.
Ega suurt rohkemat käbiheinast kasu olegi, kuid kindlasti tasub veel tähele panna tema kaunist välimust, eriti kui ta kasvab madala muruna. Sellisena sobib ta kindlasti kaunistama iga lagedat kohta, eriti nägus on ta oma punakate lehtede ja lillakassiniste õitega tumerohelise muru taustal. Sellise ilumuru saamiseks tuleb teda vaid korrapäraselt niita ja polegi meil muret, et me käbiheinad oleksid koledalt poolemeetrised ja väheste hõredate lehtedega.