Arianta arbustoorium
Teod kuuluvad limuste hulka, keda kutsutakse molluskiteks. Limuste hulka kuuluvad lisaks tigudele veel karbid ja peajalgsed.
Kiritigu on samuti suure kojaga liik. 5,5 kiiresti kasvava
keermega koja laius varieerub 14–18 mm (enamasti 12–22 mm) ja
kõrgus 10–22 mm (enamasti 18–25 mm).
Kõige silmapaistvam on teo keha kaitsev õhuke, lubiainega tugevdatud koonusjas koda. Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Koda kaitseb külma, kuuma ja rünnatute eest. Kojast sirutuvad välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea, mille pikemate kombitsate otsas on silmad.
Juhtivateks meelteks teol on kompimis- ja maitsmismeel. Erituselundiks on neer. Hingab kopsudega. Vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda.
Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Teod liibuvad kokku, vahetavad seemnerakke ja hoiavad neid erilises seemnehoidlas. Munad asetab kiritigu mulda, kust mõne aja pärast kooruvad noored kiriteod.
Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel; leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades. Kiritigu levib enamasti inimese kaasabil koos mulla ja taimedega ning kohaneb uue elupaigaga tavaliselt kiiresti ning väga edukalt. Eestis on ta tuntud aiakahjurina. Teod söövad paljusid põllu- ja aiataimi ning vilju, ei põlga ka surnud taimset materjali, seeni ja surnud loomi.
Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes – töötavad ümber suure osa taimsest massist ja on ise toiduks paljudele loomaliikidele.
Kiriteoga sarnaneb enamik maismaal elavaid kojaga tigusid. Suurim neist on viinamäe tigu, kes on ka ainuke Eestis looduskaitse all olev teoliik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.