(Geranium sylvaticum)
punaseroosirohi, nõiapiirits, pistjalill, käokatal
Kõik on näinud kullerkupu lehti meenutavate haraliste lehtedega lillaõielisi kurerehasid. Harva aga teatakse nende liiginime. Põhjuseks on nende näilik sarnasus. Tegelikult piisab määramiseks taime põgusast uurimisest. Tuleb vaadata, kas juurmised lehed on sügavalt jagunenud viieks- või seitsmeks hõlmaks. Järgmiseks veendugem, kas taim on ikka karvane, kogu mets-kurereha on karvane. Edasi tuleb vaadata veel karvade asetust. Mets-kurerehal on need õieraagudel täiesti risti varrega, taime alumises osas aga isegi veidi allapoole suunatud. Et lõplikult kindel olla, siis võime veel jõuda selgusele, kas õite kroonlehed on tupplehtedest tunduvalt pikemad. Rohkem pole lillaõieliste kurerehade eristamiseks vaja, võib-olla nüüd veel natuke kannatust, et saada kogemusi nende liikide eksimatul äratundmisel.
Väike vahe on kurerehade kasvupaigal, kuid meie uuritav taim võib olla ka juhuslik erand. Mets-kurereha eelistab kasvada poolvarjulistes metsades, sellest tema nime esimene pool. Nime teine pool tuleneb aga lehtede kujust. Eks nad ju meenuta veidi haralist reha. Kuid miks just kure reha? Ega alati olegi ta olnud just kurereha, vahel ka näiteks konnareha, kuid see kurg on tulnud ilmselt tema viljadest. Kurerehade viljad meenutavad kure kaela.
Viljade elu on kurerehadel üpris omapärane. Nad tekivad viiest eri sigimikust ja sega nimetatakse neid viiest osaviljast koosnevateks liitviljadeks. Viljade kasvades suurenevad aas-kurerehal ka tupplehed. Viljade kasvades juhtub veel muudki. Kui õied olid õitsemise ajal näoga päikese poole, siis nüüd vajuvad õieraod longu. Kõik see on seotud kurerehade keerulise, kuid huvitava levimisviisiga. Eriti tore asi juhtub aga päris lõpus. Ühel hetkel, kui pisikesed vahel täpilised seemned on valmis, siis tõmbab ühe üksiku vilja sein spiraalitaoliselt rulli, seejärel teine, kolmas, neljas ja viies osavili. Seejuures lendavad seemned igas suunas laiali ja võivad anda alguse uuele kurerehataimele.
Loomasöödana ei ole mets-kurerehast suurt kasu, ka väärtuslik meetaim ta pole, kuid mitmele poole sobib ta parkidesse muru kaunistama. Seejuures on tal meeldivad suured õied ja pikk õitseaeg. Vanarahvas on teda kasutanud aga kollase ja sinise värvaine saamisel ja mõningate haiguste ravimisel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.