Põrnikate keha võiks võrrelda väikese traktori või buldooseriga. Nad on jässakad ja tugevad, paljudel on pea eesosa sahataoliselt laienenud. Jalad on võimsad, sääred ja reied on laienenud ning ogadega varustatud. Peale ronimise on sellistel jalgadel ka kaevamise ülesanne. Põrnikad peavad vähemalt mõnel eluperioodil mullas endale käike rajama. Mõni veedab pea kogu elu kõdus. Ronimiseks kasutavad nad võrdlemisi väikeseid käppasid ja küüniseid. Põrniklastele on iseloomulikud lehvikutaolised tundlad. Mullas elavad põrniklased on enamuses tumedad, ka süsimustad. Õitel toituvad põrnikad on värvikamad.
Põrniklaste vastsed on paksud kõverdunud tõugud ehk konud, kes elavad mullas, kõdupuidus ja sõnnikus, mõned isegi sipelgapesades. Sitikate valmikud ja vastsed elavad mullas või sõnnikus ja toituvad peamiselt loomade väljaheidetest. Teiste põrniklaste valmikute menüüsse kuuluvad ka taimede maapealsed osad - noored võrsed, lehed ja õied. Nende vastsed elavad mullas ja toituvad kõdust, huumusest ja taimede juurtest.
metsasitikas
Geotrupes stercorosus
• must
• kattetiibadel pikivaod
• tundlad tipul lehvikuga
• pikkus 13-20 mm
• ogadega varustatud laienenud kaevejalad
• liiguvad maapinnal ja kaevuvad pinnases
• sarnane liik: sitasitikas
aiapõrnikas
Phyllopertha horticola
• pea ja eesselg metallrohelised
• kattetiivad pruunid
• pikkus 8,5-11 mm
• lendavad ja ronivad rohul ja põõsastel
• tundlad tipul lehvikuga
• jalad varustatud ogadega
karuspõrnikas
Trichius fasciatus
• kattetiivad kollaste ja mustade vöötidega
• keha karvane
• pikkus 13-15 mm
• tihti õitel
• väliselt meenutab kimalast
kuldpõrnikas
Cetonia aurata
• roheline, metallihelgiga
• tundlad lehvikuga
• jalad ogadega
• tihti õitel
• sarnased liigid: vaskpõrnikas ja metallpõrnikas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.