(Primula farinosa)
jaanilill, jaanikann, ellerhein, neitsitina, siniõllud, õlangas
Pääsusilm on kaunis niiskete niitude väike lilleke. Ega siis ilmaasjata ei ole talle hellitavalt nii ilus nimi kui “pääsusilm” või “ellerhein” antud. Pääsusilma õied on samasugused lillakaspunased nagu meie rahvuslinnu, suitsupääsukese silmad. Loomulikult on armsaid pääsusilma õierattaid võrreldud ka paljude teiste loomade silmadega. Nii kuuluvad pääsusilmale veel nimed anisilm, kukesilm, käosilm, lambasilm ja änilisesilm. Üks nimi kaunim kui teine. Väga sageli on pääsusilm tuntud veel ellerheina ja jaanilille nime all. Jaanilill on ta seepärast, et ta õitseb just jaanipäeva paiku. Samas on laialt levinud ka nimi “neitsitina”, kuid selle tähendus pole päris selge.
Pääsusilma iseloomustades peab rääkima, et taime tähtsam osa asub maa sees. Seal on peidus lühike vars, mida nimetatakse botaanikute keeles risoomiks. Risoomist kasvab aga välja rohkesti peeneid lisajuuri. Risoomid koos juurtega on pääsusilma tagalaks, nemad elavad kauem kui teised taimeosad. Pääsusilm õitseb suve algul ja juba juuli keskel kuivab enamik taimest ära. Selleks ajaks on ka seemned valminud. Peale lühikest puhkust ilmuvad aga veel enne talve tulekut risoomist välja uued rohelised lehed. Need elavad üle talve. Kevadel kasvab lehtede vahelt välja tavaliselt üks tugev õisikuvarb, mille tipus avanevadki kaunid õied. Kõik pääsusilma lehed asuvad maapinnal ilusa rosetina.
Pääsusilm sobib hästi iluaedadesse. Seejuures on temast aretatud mitmeid eriti ilusaid sorte. Siiski ei ole tema kasvatamine alati kuigi edukas. Nimelt on pääsusilmal üks nõudmine: ta ei talu happelist mulda. Nii peame mõnikord oma maad lupjama, enne kui toome sinna pääsusilmad kasvama. Arvestama peab ka seda, et pääsusilm pole kuigi pikaealine. Nii tuleb sageli vanad taimed välja kitkuda ja uued seemnetest asemele külvata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.