Harilik kuusk

(Picea abies)
kuus, kuusepuu, nõglapuu
Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde.
Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu. Nii võib sageli metsas näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud. Kui puu kasvab, siis võib juba välisel vaatlusel oletada, kas kuuusk on mäda või mitte. Kui hoolega vaadata, on osa puid tüve alusel paksuks läinud ning tüvele koputades on heli tuhm. Sellised puud ei kõlba ehitusmaterjaliks. Kui aga tüvi on murdunud või muul põhjusel maha vedelema jäänud, on seened vaid teretulnud. Vana puu tuleb ju lagundada, et uued puud saaksid kasvamiseks toitaineid. Omamoodi kahjurid on kooreüraskid, kelle väikesed valged vastsed uuristavad koore alla huvitavaid labürinte. Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada.
Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa.
Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kandlete ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, aga ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla.
ELUVORM- Kuni 30 m kõrgune, soodsates tingimustes isegi kuni 50-60 m. Igihaljas okaspuu. Vanus harilikult kuni 250 a., maksimaalselt kuni 500 a. Ühekojaline.
KÄBI- Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, algul punakad, kuid pärast tolmlemist kollakad. Emaskäbid on 8-16 cm pikad ja läbimõõdus 3-4 cm, värvuselt algul punased või rohelised, valminult aga helepruunid. Tolmleb mais, tuultolmleja. Seemned valmivad ja varisevad sama aasta sügisel.
SEEME- Seemned on munajad, terava tipuga, tumepruunid. Varustatud lendtiivaga, levivad tuule abil.
LEHED- Okkad on 1,3-2,5 cm pikkused, läikivad, terava tipuga, tumerohelised. Oksale kinnituvad okkad ühekaupa. Püsivad puul 6-7 (10) a. Sageli võib
eristada valguse- ja varjuokkaid.
TÜVI- Sirgekasvuline, läbimõõt kuni 1 m. Koor noorelt sile, 40-aastaselt tekib soomusjas korp. Värvus hallikaspruun. Võra on kitsaskoonusjas, oksad paiknevad peaaegu horisontaalselt (eriti noorelt).
JUUR- Juurestik maapinnalähedane, seetõttu esineb sageli tuulemurdu.
PALJUNEMINE- Paljuneb looduses peamiselt seemnetega. Harva paljuneb ka vegetatiivselt, kui juurduvad alumised vastu maapinda olevad oksad. Erinevaid vorme paljundatakse pistokstest.
KASVUKOHT- Kasvab põhipuuliigina ülemises puurindes või alusmetsataimena. Nõudlik mullaviljakuse suhtes. Tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes, talvel väga külmakindel. Põuatundlik. Varjutaluv.
KOHT ÖKOSÜSTEEMIS- Kuusk on toiduobjekt väga paljudele loomadele. Seemneid söövad mitmed linnud (näiteks rähnid, käbilinnud), aga ka oravad, hiired jt. Noored kasvud on heaks vitamiin C allikaks. Koort kahjustab kuuse-kooreürask, sügavamale puidu sisse teevad laiu käike siklaste vastsed. Kuusk on paljudele linnuliikidele ja oravatele pesapuuks. Juured on sümbioosis seentega (mükoriisa), näiteks kuuseriisikaga. Palju on parasiitseeni, näiteks juurepess, kännupess ja kuusetaelik.
KAITSE- Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Tõsiseks probleemiks võib olla juuri mööda leviv juurepessi kahjustus, samuti kuivamine kahjurite, põua ja saastatud õhu koosmõjul.
KASUTAMINE- Eestis kasutatakse tarbepuiduks, paberi ja vineeri tootmiseks, ehitusmaterjaliks ning kütteks. Puidust võib valmistada kunstsiidi, -villa, -nahka ja piiritust ning plastmasse. Kändudest ja koortest saadakse vaiku. Koort kasutatakse ka parkainete saamiseks. Levinud puu haljastuses, enamasti hekkidena. Harilikul kuusel leidub looduses väga palju erinevaid dekoratiivseid vorme. Laialt kasutatav jõulupuu.

VÕRSED


ÕIED


ISASÕIED


KÄBI


LUULETUS:

SIIM JA KUUSK
Siuhti sõidab Siimu suusk,
Seda kõrvalt vaatab kuusk.
Kuusk ka ise tahaks sõita,
Siimu suusasõidus võita.
Kahjuks suuski pole tal,
Juured maas on sügaval.
Ammugi ta seda teab,
oled kuusk,siis seisma pead

KURB KÄBI
Üks kuusk Krati kodu kõrval künkal tukub,
käokene kuku-kuku,kuuseladvas kukub.
Käbikene kallis oksalt kõrgelt kukub,
Krati koera katusel kaua kurvalt tukub.
Kratikene käbi keelega lakub,kihvadega käbikese kohe katki katkub