TE OLETE TALLINNA TUULE LASTEAIA LOODUSÕPPEPROGRAMMI "MITMEKESINE LASNAMÄGI" LEHEKÜLJEL.

See programm valmis Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse Keskkonnateadlikkuse maakondliku programmi 2010. a. toel.

Selle programmi käigus lasteaia õpetajad valisid välja Lasnamäe mitmeid looduskooslusi tutvustava raja, kogusid materjale rajal esinevate objektide kohta, viisid lastega läbi õppekäike rajal ja komplekteerisid seljakotid, milles on vahendid aktiivõppemeetodite kasutamiseks.

Materjale on kogutud erinevatest allikatest (koolitusmaterjalid, internet, jt.) Oleme tänulikud nende eest ja püüame neid heaperemehelikult kasutada laste õpetamisel.

Siin on meie programmi maskott Lapu koos uusi mõtteid toovate tuuleratastega.

Talvine männik - noorem rühm

Teema: Talvine männik
Laste vanus: 4- aastased
Rühm: Tuuleratas
Aeg: 21. jaanuar 2011
Läbiviija: Illi Viher

Toimumise koht, läbitav teekond: Lasnamäe Lasteaed – Paekaare tn reguleerimata ülekäigurada – Pae sild (jalakäijatele) – Liikuri tn lasteaed – jäätmaa - Turba tn – Vana-Narva mnt fooriga ülekäigu rada – Mäe tn – männik
Õpivaldkonnad:
Mina ja keskkond
Keel ja kõne
Matemaatika
Liikumine - matk

Õppekäigu eesmärgid:
Laps:
1. teab, milline näeb välja männik lumeteki all
2. märkab muutusi looduses võrreldes varasemate õppekäikudega
3. tunneb mõningaid paigalinde, teab nende talviseid
toitumisvõimalusi
4. teab reguleerimata ja reguleeritud sõidutee ületamise reegleid
5. oskab loendada ja võrrelda erinevaid objekte, olendeid
6. teab ja oskab kõnes õigesti kasutada mõisteid: kõrge, madal,
lai, kitsas
7. oskab looduses käituda
8. tunneb rõõmu liikumisest
Õpimeetodid: vaatlemine, võrdlemine, loendamine, arutlus, arvamuste väljendamine, liikumismäng
Kasutatud vahendid: turvavestid

Tegevuse käik, lühikirjeldus:
Liikusime männikusse mööda meie õpperada.
Kooli hoovis vaatlesime, kuidas hakid hoone õhuaukudesse sooja otsima pugesid, loendasime hakke.
Peale hakkide tundsid lapsed veel ära ja loendasid kajakaid, varblasi ja vareseid. Arutlesime, mida nad talvel toiduks leiavad.
Lapsed panid tähele, et tühermaa oli olmejääkidest puhas, sest paks lumevaip varjab kõike, arutlesime, milline võib kevadel vaatepilt uuesti olla.
Männikus oli nii maapind kui oksad kaetud paksu lumega. Lapsed meenutasid, milline nägi männik välja sügisel ja leidsid, et talvel on siin ilusam ja puhtam.
Teedelt ära lükatud lumi moodustas kõrgeid valle, siin said lapsed oma pikkust vallide kõrgusega ja lahti lükatud teede laiust lumme tallatud teeraja laiusega võrrelda.
Lumevallide vahel mängisime liikumismängu „Üle valli minu juurde!”
Reeglid sõidutee ületamiseks on lastel selged.
Lapsed olid tublid, kõigile meeldis liikumine ja mängimine puhtas lumes.

Talvine loodus - vanem rühm

Teema: Talvine loodus
Laste vanus: 5-6 aastased
Rühm: Tuuleveski
Läbiviija: Kaire Tiits
Aeg: 13. 01. 2011
Toimumise koht, läbitav teekond: Lasnamäe loodusõpperada (1- Tuule lasteaed- Mäe tänav) Lasteaia juurest üle Paesilla jalakäijate silla, mööda jalgrada üle jäätmaa, üle vana Narva maantee mööda Mäe tänavat ning tagasi sama teed pidi lasteaeda.

Õpivaldkonnad: Mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, liikumine, liiklus

Õppekäigu eesmärgid:
1. Laps oskab vaadelda ja võrrelda talvist loodust sügisel nähtuga, märkab muutusi looduses.
2. Laps tunneb jalakäijate liiklusmärke, oskab ületada reguleeritud ning reguleerimata ülekäiku.
3. Laps teab ja tunneb okaspuid- mõiste „ igihaljas”
4. Laps teab ja tunneb lehtpuid- mõiste „ raagus”
5. Mõiste „ silmapiir”

Õpimeetodid: Vestlus, vaatlus, arutelu, liikumine

Tegevuse käik, lühikirjeldus:
1. Kõnd paaris ja kolonnis üksteise järgi ( teeolude tõttu).
2. Rajal lumiste puude, taeva ja ilma vaatlus.
3. Raagus puude ja põõsaste nimetamine.
4. Silmapiir, sellega seonduv.
5. Lumekujude tegemine, liikumismängud.

Vanad taluhooned - noorem rühm

Teema: Vanad taluhooned

Laste vanus, rühm: 4-a, noorem rühm
Aeg: 15.11.2010
Läbiviija: Illi Viher
Toimumise koht, läbitav teekond:Lasteaed – Paekaare tn reguleerimata ülekäigurada – Pae sild (jalakäijatele) – Liikuri tn lasteaed – jäätmaa – tuvila - Turba tn – Vana-Narva mnt fooriga ülekäikäigu rada – Mäe tn

Õpivaldkonnad:
Mina ja keskkond
Keel ja kõne liikumisega
Matemaatika
Õppekäigu eesmärgid:
Laps:
1. teab, millised on taluhooned ja oskab neid võrrelda Lasnamäe paneelmajadega
2. õpib tundma reguleerimata ja fooriga sõidutee ületamist
3. oskab loendada ja võrrelda erinevaid objekte, olendeid
4. märkab muutusi looduses võrreldes varasemate õppekäikudega
5. oskab looduses käituda
Õpimeetodid:vaatlemine, võrdlemine, arutlus, arvamuste väljendamine

Tegevuse käik, lühikirjeldus:
Õppekäik kulges mööda meie maja õpperada kuni Mäe tänava viimaste talumajadeni.
Sõiduteede ületamisel oskasid lapsed öelda, kuidas seda õigesti teha.
Võrdlesime Liikuri tänava lasteaeda meie lasteaiaga.
Vaatlesime puude otsas olevaid kuldnokkade pesakaste, lapsed teadsid, et linnud ise on juba soojale maale lennanud.
Tuvila juures arvasid kõik, et vangistuses on lindudel väga halb elada.
Tühermaal avaldasid lapsed nördimust hulganisti maha visatud jäätmete üle.
Talumajade ja neid ümbritsevate aedade võrdlemisel osati kõik erinevused välja tuua. Kõige enam uudistamist pälvis murukatusega kelder.
Loendasime, mitu talumaja meie teele jäi, mitu mändi kasvas kõrvuti, mitu varest istus puul, mitmel väraval seisis silt „Kuri koer”.
Ennem tagasipöördumist mängisime mängu „Kes viskab käbi kõige kaugemale?”
Keegi ära ei väsinud, kõik olid rõõmsameelsed ja said kolonnis kõndimisega hästi hakkama.

Mõistatused

Kiigub,liigub,aga paigast ei saa? - puu

Talvel paljas, suil haljas? - lehtpuu

Suvel viht,talvel luud? - lehtpuu

Suvel riides,talvel alasti ? - lehtpuu

Valge poiss, rohelised juuksed? - lehtinud kask

Kolm neitsit seisavad ühes riides nii suvel kui talvel? - kuusk, mänd, kadakas

Olgu suvel,olgu talvel,ikka olen karvaline? - okaspuu

Emand mäel, helmed kaelas? - pihlakas

Pesa maas, munad taevas? - õunapuu

Üks põrsas ja seitsekümmend silma peal? - kuusekäbi

Koor all,koor peal,liha keskel? - pähkel

Tuule tuhins,metsa mühinas,kindlas kambris,umbses hoones? - pähkel

Pooleaastane poisike,kivine kasukas? - pähkel

Pisike pada,magusat putru täis? - pähkel

Ise must ja kivist kõhuke? - toomingamari

Kas sa seda pud nüüd tead,millel küünla õied peal ja ka pallid toredad,okkalised,karedad? - kastan

Milline koor ei laula. - puukoor

Liisusalmid ja lasteriimid

LIISUSALMID JA LASTERIIMID


Kuskil metsasalus on,
tuuleperel okstest onn.
Kuskil metsatalus on,
Tuulelastel telefon.



Tatsas metsas karuott,
turskel turjal naerukott.
Kott jäi kinni oksa taha,
Naerud pudenesid maha.



Astu ette, astu taha,
Ära palun vaata maha!


Lehti,lehti langeb puult,
pilved taevas täis on tuult.
Lapsed koos on puude all,
kirju lehesaju all.


Õues kõnnib sügistuul,
Puistab lehti põõsalt, puult.
Lapsed koos on puude all,
Kirju lehesaju all.

Kiikus tammetõrumees
Tamme otsas tõru sees,
Kuni küpsend tõrus
Puu pealt alla põrus.


Suvi läks ja sügis tuli,
vahtra ladvas süttis tuli.
Haavad aias punasid,
Kastan täis on munasid.

Kased on kikkis ja kägugi kukub,
sinilill väike, mis sinag tukud?
Tõuse mu sõbrake,üles nüüd juba,
Käes on sul ammugi õitsemisluba.



Haljas kuusk ja haljas mänd,
Läbi metsa on meil ränd.



Puuke,puuke
varja mind.
Metsake,metsake,
kaitse mind!
Olen su sõber,
sina mu vend.
Hoiame ühte, nii idu kui känd.





RIIMID

Metsa serval lookleb tee,
Aga sild viib üle… (vee)

Õues seisab kõrge puu,
Teda taevast vaatab… (kuu)

Puude all on seened reas,
Kõigil kübarad on… ( peas)

Puude elutsükkel

Kui küps vili maapinnale kukub, võib seemne idanedes kasvada uus taim/puu.


OKASPUUDE ELUTSÜKKEL

1)Emaskäbi kasvab ja kaks aastat hiljem, kui seemned on küpsed, laseb käbi need välja.
2)Seemnetel on tiivad ja nad kanduvad tuulega laiali.
3)Kui seeme leiab koha, kus on piisavalt soojust, valgust ja niiskust ,hakkab ta idanema ja kasvab uus okaspuu.

Viljakal pinnasel kasvavates metsades tungivad puude juured sügavale ja saavad vajalikud toitained.
Toitainetevaesel pinnasel on puujuured maapinna läheduses kust nad toitained enne sügavamale kandumist kinni püüavad.

Puud annavad silmailu, kui ennekõike saame neist puitu(mööbel, laevad, paber jne)
Puitu liigitatakse kaheks:1)KÕVA- hinnalisem, kasvab aeglasemalt, peab vastu niiskusele, seentele.
VAHER-mööbel, puitplaadid, parkett
KASK-mööbel, voodrilaud, karkass, uksed
SAAR-tööriistade käepidemed, sporditooted, tooli, kapid, aerud,
SANGLEPP-kapid, toolid, diivanid, parkett
JALAKAS-luuad, harjad, mänguasjad, liimpuit
PAPPEL-tikud, riiulid
HAAB-kastid, sahtlid, paber, liimpuit, saepuru
TAMM-ehitised, väärispuit mööbel, trepid, parkett
PÄRN-mööbel, muusikariistade osad

2)PEHME puit (okaspuud)
KUUSK- ehitised, mööbel, parkett, voodri-ja põrandalauad, plangud
SEEDER-sambad ,väravad, tarad, sillutis, mööbel, uksed, aknad
MÄND-ehitised,välisvooderdus,aknad,uksed,mööbel,kausid,lõikelauad



PUUDE RAIUMINE JA TÖÖTLEMINE

Puud peavad olema jõudnud täisküpseni. Saar raiutakse50-aastaselt,mänd 60-aastaselt,tamm 100-aastaselt
Pärast raiumist puud seisavad mõne aja, et eemalduks liigne niiskus. Pärast on kergem, parem töödelda, ei purune.

30% prügist on paber ja papp. Üks puu annab umbes 70kg paberit. Igaüks meist kulutab aastas 180kg paberit, seega 2,5 puud aastas.

Vaher hakkab õitsema 12 aastaselt. Mesilased külastavad õisi. Nende keha katvate karvade külge jääb õietolmu. Sama puuliigi teistele õitele sattudes jätavad mesilased osa õietolmust emakasuudmele. Toimub viljastamine, mis järel hakkab arenema vili. Küpsenud viljad varisevad. Vahtra tiivulised viljad tiirutavad nagu helikopterid kandes seemned emapuust kaugemale. Maapinnal kõdunevad tiivad, kuid seemned püsivad järgmise kevadeni, mil hakkavad idanema.

MÄÄRAMINE

Igal aastaajal on puudel oma peamised iseloomulikud tunnused. Kevadel vaata lehti ja õisi, sügisel vilju. Talvel on sobiv aeg uurida pungi ,oksi, koor ja võra kuju.
Puu või põõsas: Puud on taimed mis kasvavad enam, kui 6m kõrguseks. Nende ainus tüvi on puitunud .Põõsad on madalamad ja mitme tüvikuga.
Puu mõõtmine-Looduse Raamat lk 59
Mida tähele panna? Kõige rohkem on abi lehest, vaata ka teisi tunnuseid.(Looduse Raamat lk 40)
Puu väliskuju ja koor .Puu üldkuju ja võra vorm on enamasti liigiomased(Looduse Raamat lk 44)
Talipungad. Vaatle erineva kujuga pungi.(Looduse raamat lk 43)
Õied ja õisikud. õite ehituse järgi saab puuliike määrata, kuid on ka puid, mis igal aastal ei õitse.(Looduse Raamat lk 46-47)
Viljad ja seemned. Lehtpuude viljades ja okaspuude käbides peituvad seemned. Hobukastani vili ``kastanimuna`` on tegelikult kupar.(Looduse Raamat lk 48-49)

AASTARÕNGAD

Puidu aastane juurdekasv tüves on näha aastarõngastena ehk ringidena. Kevadine juurdekasvu osa on hele. Hilissuvel ja sügisel tekkiv on tumedam ja tihedam. Sademerikkail aastail on puidukihid laiad ja aastarõngad üksteisest eemal. Vihma vaestel aastatel kitsamad. Tihedamini paiknevad ka siis, kui metsa on harvendatud.

KUI VANA ON PUU?(Looduse Raamat lk52)
Tüve ristlõik pinnalt või kännult aastaringe lugedes saad teada puu vanuse. Kõige kergem on lugeda hilispuidu (tekkinud suvel või sügisel) tumedaid rõngaid. Ka okstel on aastaringid.

KAHJURIPUTUKAD JA PUIDUSENED
Puid ohustavad paljud kahjurid, kuid väga harva juhtub, et puu selle tõttu sureb. Seenhaigused on organismid, mis elavad parasiitidena taimedel, põhjustades vahel ka surma
LEHED JA OKSAD: kahjurid Näit: harilik männivaablane, tammemähkur, pähklikärsakas, võrgendikoi jne
KOOR JA PUIT- Näit: torikseened, viltrooste, kilptäi, maltsaürask, külmaseened jne
JUURESTIK: Näit. tamme pahkvaablane, maipõrnika vastne, hämarikuliblika röövik jne.

KAHJUSTUSED
Hirv on puukoort sarvedega maha nühkinud, et neid nahast puhtaks kraapida.
Oravad, vesirotid ja jänesed närivad noorte puude koort ja võrsed hävivad.
Välgulöögist võib puu lõheneda-puu mahl kuumeneb, muutub auruks, see paisub ja puu pilbastub plahvatades.

PARANEMINE
Kui oksi lõigatakse korralikult siis puu enamasti paraneb. Koor kasvab pikkamisi üle haava. Paraneb aastaid. Kui vigastus ulatub ümber tüve, siis toitained enam ei liigu ja puu sureb.

PUUDE SURM
Õhus lendlevad seeneeosed pääsevad puusse lülipuit mädaneb, puu sureb ja langeb maha.
NB!
Ära kunagi lõigu oma nimetähti või muid märke puusse
1) See on inetu
2)Tehes puukooresse lõikeid, avad tee puitu kahjustatavatele seentele.